Postimehe paberleht 29 05 2014 by Postimees

AMATÖÖRID

EESTI NARKOÄRIKATE EBAÕNNESTUMISTE JADA SOOMES. EESTI LK 4–5

ODAVSUITSUD KALLIMAKS

VARJUSURMAS BÖRSID

Kava järgi tõuseb kõige rohkem turgu hõivavate odavate sigarettide aktsiis, et säästa noorte tervist.

Baltimaade börsi on võrreldud Hiina kummituslinnadega: maailmatasemel infrastruktuur on, aga elu ei ole.

EESTI LK 3

AED JA KODU

Võilill – vastupidav väänik. LK 20–21

MAJANDUS LK 7

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Laulja

KOIT TOOME: Harjunud terveid lapsi vaatama, mõtled ikka, kuidas maailm saab nii ebaõiglane olla.

NELJAPÄEV, 29. MAI 2014 • NR 124 (7115) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 924 • LUGEJAID 201 000

EESTI LK 6

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

TÖÖVÕIMEREFORM

Raisatud miljonid Eesti kulukas töövõimereform on auklik ja läbi mõtlemata, kui tegelikus elus läheb vaja lausa rehepaplikke lahendusi, leiab ühe erivajadustega noormehe näite varal ajakirjanik Tiina Kangro. Euromiljonid lastakse suures osas tuulde. LK 10

Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärt tänasid publikut.

SUHTUMISE KÜSIMUS

Pööbellikkus ETV valimisõhtu vaatajate hulgas oli kõrgharidusega inimeste suhteline osakaal kolm korda suurem kui põhiharidusega inimeste oma. Ons nii, et pööblit ei huvita, küsib Vahur Kersna. Valimised näitavad suhtumist oma riiki. LK 15

Laen kinnisvara tagatisel

Intress alates 15%

Tähelepanu! Tegemist on ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

foto: presidendi kantselei

ELAMUS. Arvo Pärdi kontsert USAs lõppes mitu minutit kestnud võimsa aplausiga.

Pärt: tulemus oli harukordne heili sibrits Washington

eisipäeva pärastlõunal lookles Washingtonis John F. Kennedy keskuse ümber paarikümne meetri pikkune inimkett. Poolteist tundi enne kontserdi algust seisid inimesed lõõskava päikese käes, et saada kindlasti tasuta pilet Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdile, kus kõlas maailmakuulsa eesti helilooja Arvo Pärdi looming. Juba enne kontserdi algust, kui publik sai teada, et saalis istub ka helilooja, kõlas 2400 inimese suust kõrvalukustav rõõmukisa. Nii ei jäänudki tagasihoidlikul ja tähelepanu vältival Arvo Pärdil muud üle kui korraks püsti tõusta ja austajatele lehvitada. Pärast kontserti tunnistas

Pärt, et teda liigutas äärmiselt soe vastuvõtt. «Tähelepanu. Kontserdi ajal vaikus. Üllatas meie kõige paremate muusikute järjekordne kokkuvõtmine ja see tulemus oli harukordne,» sõnas ta endale omaselt, vaikselt ja iga sõna rõhutades. «Meil on veel palju tööd siin teha. Meil on kolm suurt kontserti ees. Me loodame, et vastu peame ja selle asja lõpuni viime. Aitäh kõikidele, kes nii suured üritused plaani võtsid, ja siiani on see läinud tõesti enneolematult edukalt.» Poolteisttunnine kontsert lõppes marulise ja pea viis minutit kestnud aplausiga. Alles siis, kui oldi kindlad, et Pärti enam laval ei näe, lahkus joovastuses publik saalist. Dirigent Tõnu Kaljuste võrdles kontserdi lõppu hokivärava löömisega. «Kõik hüppasid püsti. Oli tunda, et nad said tõesti elamuse. See oli väga liigutav.» Eesti muusikat ja eesti muusikuid oli kuulama tulnud vägagi eriilmeline publik – oli rahvarõivastes väliseestlasi, lühikestes pükstes ja T-särgi-

Kontserdile pääsemiseks tuli seista kaua pikas järjekorras.

foto: heili sibrits

ga mehi, mustas kleidis ja pärlikeega daame. Aga kõiki neid ühendas pühendumus ja soov saada osa Pärdi muusikast. Kennedy keskuse «Millenniumi» sarja kuulunud kontserdi publik polnud juhuslik. Näiteks 18. reas istunud halli pea ja halli ülikonnaga härra lõi vist eneselegi märkamatult kontserdi avaloo «Fratres» ajal käega õhus takti. Ka kontserdi kõige väiksemad kuulajad, nii umbes kolmeaastased lapsed said kontserdist oma osa. Silm tabas kahte isa süles istunud last, kes kontserdi teise pala «Adam’s Lament» ajal, hoidsid alguses kõvasti-kõvasti isa kaela ümbert kinni, kuid loo lõppedes oli haare nõrgenenud ja nad

olid usaldanud end muusika embusse, uinunud. Lava vastas asunud loožis istunud Arvo Pärt kuulas kontserti, kus lisaks eespool nimetatud teostele tulid esitamisele ka «Cantus Benjamin Britteni mälestuseks» ja «Te Deum», talle iseloomulikus poosis – hoides käsi lõua ees kui palveks kokku seatuna, vaid kõige nõudlikumatel hetkedel pannes käed kõrva taha, et paremini tabada igat nooti. Tõnu Kaljuste tunnistas, et sellises suures saalis nagu Kennedy keskuse oma, mis on pigem mõeldud suurele sümfooniaorkestrile, on kahe kammerkollektiiviga esinemine keeruline. Proovides ja kontserdil oldi seetõttu teoste kõlapildi loo-

misele lähedal, et mitte kaotada saalis intensiivsust ja seda suurt publikut. «Vaiksema, tähelepanu ja keskendumist nõudva muusikaga on suurt tähelepanu hoida kõige raskem,» selgitas Kaljuste. Kaljuste tõdeb, et Ameerikas peab käima regulaarselt, nii iga nelja-viie aasta tagant, sest sealne publik laeb väga hästi patareisid. «Nende vastuvõtt ja kogu see toetus muusikutele on meeletult tugev. Sa tunned alati toetust.» Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdituur jätkub, täna esinetakse Washingtonis Phillips Collectioni muuseumis, homme ootab ees kontsert maailmakuulsas Carnegie Hallis New Yorgis ning 2. juunil esineb kammerkoor Metropolitani kunstimuuseumis. Kõikidel kontsertidel on kohal ka Arvo Pärt ise. Ajakirjaniku sõitu rahastas kultuuriministeerium ja Arvo Pärdi Keskus.

JUHTKIRI LK 2

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Vene propaganda Hiina laternas Kogu maailm jälgis pingsalt, kuidas Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Vene riigipea Vladimir Putini silme all sai eelmisel nädalal allkirjad kahe riigi gaasilepe – nii kirjeldas toimunut meie idanaabri meedia. Võib arvata, et pingsalt jälgisid lepingu allkirjastamist ennekõike Kremli mehed, kes tõenäoliselt hoidsid hinge kinni. Ootuspäraselt asus idanaaber kümme aastat kestnud raskete läbirääkimistega tulnud lepingut kasutama propagandamasina õlitamiseks kohtades, kus rohmakad hammasrattad jubedalt krigisevad. Lääne põlguse alla sattunud Putin säras taas kangelasena. Vähemalt oma rahva tähelepanu juhiti kõrvale Krimmi okupeerimiselt ja terroristide mahitamiselt Ida-Ukrainas. Kremli propagandistid hakkasid levitama väiteid, et NATO suurendab kohalolekut Ida-Euroopas vastukäiguna Vene-Hiina gaasilepingule. Gaasitehingu ümber hõljus propagandaudu juba kümme aastat tagasi, kui polnud kindel, kas vildiga jalg Pekingi ukse vahele mahub. Läbirääkimisi serveeriti Kremli siseheitlusena, kus läänemeelsed tahavad äri Euroopaga, kuid näete: teised kisuvad torukest Hiinasse. Rääkimata jäeti, et Hiinat hakkavad varustama uued leiukohad, mis pole Euroopaga seotud. Niimoodi üritas Kreml torpedeerida Euroopa seadusi, mis ohjeldasid Vene gaasimonopoli. Leping Hiinaga on gaasirahast elavale Venemaale töövõit, sest demokraatiat ahistav režiim püsib, tehes lihtrahvale kingitusi. Eurooplaste gaasinälg aitab Kremlil sotsiaalsete kingituste eest tasuda: alates 2000. aastast on Venemaa gaasitoodang jäänud ligikaudu samaks, kuid gaasi ekspordilt teenitud summa on ligi neljakordistunud. Gazprom hakkab hiinlastele gaasi müüma mulluse ekspordi ligikaudse keskmise hinnaga 350 dollarit tuhande kuupmeetri eest. Kui Gazprom suudab Hiinasse mõne aasta pärast müüa 38 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, mis vastab ligi viiendikule Venemaa senisest ekspordimahust, võib Kremlil jätkuda raha paisuvate sotsiaalkulutuste katmiseks.

Sõnumid, mida meil tuleks kuulama õppida

aailma suurim tänapäevase klassikalise muusika helilooja on eestlane. Ühendkuningriigis koostatava klassikalise muusika sündmuste andmebaasi Bachtrack (mis on maailma suurim) andmetel oli Arvo Pärt mullu kolmandat aastat järjest enim esitatud elav helilooja maailmas. Väikese rahva suur ime. Neil päevil kõlab Pärdi muusika dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esitusel Ameerika Ühendriikides, New Yorgi ja Washingtoni kuulsatel lavadel, teiste seas legendaarses Carnegie Hallis. Lisaks arutelud ja vastuvõtud. Turneel viibib ka helilooja ise. Need on õhtud ja hetked, mida ei saa unustada, ja on enesestmõistetav, et ka Eesti riik on sellele sündmusele 85 000 euroga õla alla pannud. Klassikalised heliteosed pole pophitid, mida teaks igaüks. Kuid Pärdi

üleilmne kuulajaskond on siiski tohutu. Oma loominguga on ta teinud eesti muusikale ja kultuurile, sedakaudu meie väikesele riigile erilise teene. Arvustused ja intervjuud suurtes väljaannetes, nagu Wall Street Journal, Washington Post või New York Times, toovad tähelepanu, millist reklaami või turundusraha kulutades on raske saada, isegi kui rahakott juhtub väga paks olema. Pärdi looming on võitnud maailmas palju tunnustust, Tõnu Kaljuste sai Grammy auhinna just Pärdi «Aadama itku» esituse eest. Kuid Pärdi tegevus on aidanud tutvustada eesti klassikalist muusikat ja selle esitajaid mujal maailmas ning toonud sellele valdkonnale ka kodus tähelepanu. Kui meil on tähtsaim elav helilooja, miks ei peaks klassika olema popp? Kaks hooaega ETV eetris olnud noorte muusikute konkursi «Klassikatähed» populaarsus on kasvuteel ning kontserdimajade kassades ollakse juba harjunud, et publik just tulevikutähtede järele küsib. Pärdi muusika esitamine on igale maailma muusikule au ja väljakutse. Meie aga, kes me publikuna saame

neid esitusi nautida, peaksime võibolla ka enam helilooja muusikalistesse sõnumitesse süüvima. Need on palju tugevamad ja kaugelt ajakindlamad kui mõne poliitiku kõlavad, ent hingetud rahuavaldused. Pärt, kes on öelnud, et püüab peegeldada muusikas väärtusi, mis võiksid puudutada iga inimest, on oma loomingusse pannud palju usku, lootust, armastust ja… vaikust.

JUHTMÕTE Kuulakem Pärti! Pole kahtlust, et see muudab meid paremateks inimesteks ja kokkuvõttes maailma paremaks paigaks. Palju niisugust, mis meie närvilises materiaalses argielus jääb märkamatuks või kaob olmemürasse, kuid mille poole inimene sisimas ikkagi püüelda tahab, isegi kui ta ei oska oma tundeid sõnadesse panna. Kui õpime Pärdi väärtusi mõistma ja avastama, siis pole kahtlust, et see muudab meid paremateks inimesteks ja kokkuvõttes maailma paremaks paigaks. Kuulakem Pärti!

urmas nemvalts

andres reimer

1 8 5 7

KÕVA SÕNA Esinumber Marju Lauristinile väärilise tagalatoetuse pakkumiseks jäid [sotside] teise-kolmanda numbri tulemused tagasihoidlikuks. SDE esimees Sven Mikser, PM 28.05

PÄEVA KOMM

Postimees 1899. aastal

Hiina-Vene gaasilepingu allkirjastamist jälgisid Kremli mehed tõenäoliselt hinge kinni hoides.

Väljarändamine oleks meie kodumaale ainult siis kasulik, kui need mehed, kes väljaspool palju juurde on õppinud, jälle kodumaale võiksivad tagasi pöörduda, lootes, et nad sääl oma kõrgema hariduse ja parema ameti oskamisel ka paremat teenistust võiksivad leida. Aga nüüd on asi nii, et kes väljaspool juba nii kaugele saab, et ta säälseid nõudmisi täita jõuab, siis ei pööra ta isamaale jäädavalt tagasi. See on aga suur kahju meie kodumaale ja tema edenemisele. Nii on pea kõigi meie maa ametmeestega ja meie kodumaaga lugu ja see rahvus, mis meil rahva arvukasvamisest tuleb, ehk juurde kasvanud rahvas, on ainult väljast poolt meie kodumaad otsida. Mitte meie

Kohe maailma suurimaks majanduseks tõusva Hiina energianälg paisub, kuid kivisöega harjunud hiiglasele ei ole Vene gaas esimene valik, sest tema energiatarbest katab maagaas vaid neli protsenti. Ehkki Hiina kavatseb gaasi põletamist järgmise kuue aasta jooksul kahekordistada, jääb Venemaa väiksemaks vennaks, sest leidub ka teisi pakkujaid ja Hiinal on märkimisväärsed maagaasivarud. Praegu impordib Hiina gaasi Usbekistanist ja Turkmenistanist. Samuti ehitatakse võimsat gaasitoru läbi Birma. Katar, Austraalia ja Indoneesia varustavad Hiinat veeldatud gaasiga (LNG). Gazprom ja Hiina ettevõte CNPC sõlmisid Shanghais 400 miljardi dollari suuruse ja 30 aasta pikkuse gaasileppe, aga ikka pole teada, mis päriselt juhtub. Jakuutias asuvas leiukoha mahule pole antud usaldusväärset hinnangut. Putini sõnul jätkub gaasi 50, ekspertide sõnul 20 aastaks. Ühed allikad nimetavad ekspordi alguseks 2017., teised 2018. ja kolmandad alles 2019. aastat.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kodumaalt! Rahvas kasvab meie isamaal ikka, ehk ka mitte nii jõudsasti kui mujal, aga see juurde kasvanud summa ei ela mitte kodumaal, vaid rändab välja ja peabgi välja rändama. Või arvab mõni, et inimene oma sugulastest ja vanematest lusti pärast lahkun ja võõrale maale tundmata rahva sekka veereb? Ei! Need on enamasti meie kodumaa kõige vapramad pojad ja tütred, kes võõra rahva seas elavad ja oma leiba teenivad. Need on terasemad ja rohkem haritud, on niisugused, kes mitte ainult kõhutäie eest meie kodumaal mõisamoonakad ei taha olla; kes oma suure vaevalise töö tõttu ialgi kaugemale ei saa, kui nad on. 29.05.1899

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Hulk õppegranaate jäi õppuste järel vedelema

Tallinna juhtide reklaamide asjus pöörduti prokuratuuri Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi Keskerakonda kuuluvatele Tallinna linnajuhtidele kohalike valimiste eelse keelatud valimisreklaami pärast avalduse riigiprokuratuuri. Valimistel kandideerinud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser ning Tallinna ettevõtlusametis töötav Jaanus Mutli avaldasid valimiste eel algselt teavituskampaaniaks nimetatud valimisreklaamid, mille kulu maksis Tallinn. Komisjon märkis, et reklaamid ei olnud mõeldud teavitusena kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, vaid Keskerakonna reklaamikampaaniaks. postimees.ee

Tarandi valimiskampaania läks maksma 6000 eurot

«Kevadtormi» lahingutest jäi Lõuna-Eesti metsade vahele treeninguks mõeldud granaate ja paukpadruneid, millega üks kohalik end vigastas. Otepää lähedal Puka vallas, kus toimusid paljud suurõppuse «Kevadtorm» lahingud, on Haabaneeme talu 14-aastane poeg Olev Korb metsa vahelt leidnud õppegranaate, paukpadruneid ja palju muud kraami, mis pere murelikuks tegi.

Üksikkandidaadina europarlamenti valitud Indrek Tarandi sõnul läks tema valimiskampaania maksma 6000 eurot. Tarand ütles eile, et lootis enne valimiskampaania algust hakkama saada 5000 euroga, kuid välireklaami keeluga seotud piirangute tõttu pidi ta tegema oma kampaaniabussi kujunduses muudatusi ja see viis kampaaniakulu 6000 euroni. Tarand sai europarlamendi valimistel 43 390 häält ehk 13,2 protsenti kõigist häältest. postimees.ee

«Küsisin pojalt, kas neid on veel palju. Ta ütles, et jube palju,» ütles pereema Liina Nugis. Kohale kutsutud demineerijad ütlesid perele, et kuigi tegemist on jäljendustega, võib paukpadrunite lõhkemine ikkagi ohtlik olla. Nii saigi viga üks täiskasvanu, kes proovis leitud paukpadrunit lahti võtta. Ta sai kerge põletuse või põrutuse, ütles LõunaEesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine. fotod: olev korb Marian Männi

160 000

AKTSIIS. Tervisepoliitika võiks järgida põhimõtet, et sigaret on võrdselt kahjulik ja odavamatele sigarettidele maksusoodustuste andmine pole põhjendatud.

Odava suitsu hind võib hüppeliselt tõusta tuuli koch reporter

sna harukordsel moel on suurimad tubakatootjad, maksu ma k sjate liit ja terviseedendajad üht meelt, et eelkõige peab tubakaaktsiis tõusma turgu hõivavate odavsigarettide puhul. See peaks sigaretid raskemini kättesaadavaks tegema just noorte jaoks. Täna hakkab tubakaaktsiisi küsimust arutama valitsus, kuna koalitsiooni uuenemisega koostatakse uus aktsiiside eelnõu. Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) pöördus hiljuti terviseminister Urmas Kruuse, riigikogu rahanduskomisjoni juhi Rannar Vassiljevi ja sotsiaalkomisjoni juhi Heljo Pikhofi poole ja väljendas muret, et viimased sigaretiaktsiisi tõusud ei ole kahjuks märkimisväärselt parandanud rahva tervist. «Toetame tubakatoodete aktsiisitõuse, mille eesmärgiks on teha tubakatooted vähem kättesaadavaks, eriti lastele. Tuleks rakendada sigarettide tükipõhist maksustamist, mis tagaks tõhusamalt rahvastiku tervise kaitset,» kirjutas ETAKi juht Andrus Lipand. Ta viitas vastavale Euroopa

tubakaaktsiisi direktiivile, mis just puudutab tükipõhist maksustamist. Tervise Arengu Instituudi regulaarselt läbiviidava tervisekäitumise monitooringu tulemused näitavad juba viimased viis aastat, et suitsetajate osakaal ei ole langenud 16–64-aastaste seas alla 26 protsendi. Muutust ei ole toimunud ka odavate ja kallimate sigarettide turuosas, st et endiselt on valdav osa sigarette turul odavas hinnakategoorias. «Eesti senised aktsiisimuutused on olnud üksnes kosmeetilised ega ole muutnud inimeste suitsetamisharjumusi ega suitsetamislevimust,» tõdes Lipand. Eesti tubakaturg koosneb valdavalt sigarettidest, kuid samuti müüakse siin suitsetamistubakat ja sigareid. Seega sõltub tubakaaktsiisi laekumine eelkõige sigarettide aktsiisitasemest ja -struktuurist. Juba pea kümme aastat kehtib Eestis sigarettidele aktsiisimudel, mille järgi kogutakse 50 protsenti sigarettide aktsiisitõusust sigarettide tükiarvust ja teine 50 protsenti sigarettide jaehinnast sõltuvalt. Aktsiisi suhteliselt suur sõltuvus sigarettide jaehinnast (tubakaaktsiisi eelarvelisest kogulaekumisest 2013. aastal juba ligi 60 protsenti) on motiveerinud tubakatootjaid tooma Eesti turule üha odavamaid sigarette. Niinimetatud odava hinnaklassi sigarettide osakaal Ees-

Sig a

Hinna kujunemine aastani 2014

2,7 retipa k 0e u r i hind ot

Ka siga lleima j reti a od pak i hin avaima ka l l nam eim uutu s od ava

1,8 eurot miinimumaktsiis pakilt

käibemaks 20%

4 0,5 12 0,3 18 0,9 3 0,9 s de ro eu

omahind + tootja ja kaupmehe kasum

hinnast sõltuv aktsiis (34% hinnast)

tükipõhine aktsiis (46,50 €/ 1000 tk)

graafika: alari paluots

ti turul ulatub umbes 60 protsendini ning aastatega pidevalt suurenenud aktsiisisumma sõltuvus sigarettide jaehinnast on viinud sigarettide turul jaehinna suurte erinevusteni. Praegu on see juba rohkem kui 30 protsenti ehk kuni euro paki kohta. Terviseedendajate ettepanekut toetavad maksumaksjate liit ja tubakatootjad, kes leiavad, et kõige mõistlikum nii riigieelarve täitmise kui ka rahva terviseedendamise poolest oleks vähendada sigaretipakki-

Niinimetatud odava hinnaklassi sigarettide osakaal Eesti turul ulatub umbes 60 protsendini.

de hinnavahesid: odavatele rohkem maksu juurde, kallimatele ka, aga mitte nii suures proportsioonis. Teema pole uus, seda on ka varem loodetud läbi suruda, aga rahandusministeerium pole soovinud struktuuri muuta. Pärast tänast valitsuse arutelu jõuab eelnõu veel enne suvepuhkust riigikogu rahanduskomisjoni. «Igal juhul tekib komisjonis debatt ja on võimalik, et pärast seda proportsioonid muutuvad,» ütles rahanduskomisjoni juht Rannar Vassiljev (SDE). Lisaks sellele on veel täiesti reguleerimata e-sigarettide turg, mille suurust on raske isegi hinnata. On teada, et kui aastatel 2011–2012 ulatus e-sigarettide turuosa Euroopa Liidus ühe protsendini kogu sigaretiturust, siis 2013. aastal oli see juba kolmekordne. E-sigareti teemat arutati ka kevadistel koalitsiooniläbirääkimistel ning sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond olid nõus, et see vajab reguleerimist. Uljalt tehti see ülesandeks sotsiaalministeeriumile, et juba 2015. aasta eelarvesse sel moel lisatulu saada, aga ministeerium teatas, et see on liiga kiire tempo. Kui aastas laekub tubakaaktsiisist ja tubakatoodete käibemaksust riigieelarvesse keskmiselt 170 miljonit eurot, siis e-sigarettidele aastateks maksupuhkuse andmisel kaotab riik mõne aastaga kümneid miljoneid eurosid.

lõhe ja meriforelli noorkala asustas tänavu RMK Põlula kalakasvatuskeskus Põhja-Eesti jõgedesse.

OSCE kadunud vaatlejatega pole kontakti saadud Välisminister Urmas Paeti sõnul pole Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Ukraina missioon seni saanud kontakti nelja Donetski lähedal kadunud vaatlejaga, kuid töö nende vabastamiseks käib. postimees.ee

Tervishoiutöötajad soovivad uut kollektiivlepingut Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit alustasid sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi kollektiivlepingu uuendamise asjus. «Kindlasti tahaks tõsta tervishoiutöötajate tunnitasu alammäärasid nii arstidel, õdedel, hooldajatel, ämmaemandatel, füsioterapeutidel kui ka kiirabitehnikutel – kõikidel nendel inimestel, kes vahetult tegelevad patsiendiga,» ütles EALi peasekretär Katrin Rehemaa. BNS

Ahvenapüük Peipsi, Lämmija Pihkva järvel peatatakse

Kohus ei saatnud pussitajat vangi

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas eile käskkirja, millega peatab kuni 30. juunini ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. e24.ee

Harju maakohus säästis vangi minekust 27-aastase Erikut, kes süüdistuse järgi pussitas elukaaslast, tekitades raskeid vigastusi. Mees ei lähe trellide taha, kui ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut kuritegu. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas oled Eestis sel suvel juba ujumas käinud?

9% Jah, meres

22% Ei kavatsegi minna

24% Jah, jões või järves

2797 vastajat

45% Ei ole veel jõudnud

4 || EESTI || POSTIMEES, 29. MAI 2014

Teemu Lehter ja amb, millega uimastiäri pidamiseks vajalik nutitelefon Helsingi vanglasse toimetati. fotod: keskkriminaalpolitsei

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE @POSTIMEES.EE

Margus Ploon (punases) annab teda varjatult jälgivate politseinike silme all Teemu Lehterile üle raadio teel juhitava helikopteri. Ploonile mõisteti hiljem kahe aasta ja kolme kuune, Lehterile 13-aastane vangistus.

AMATÖÖRID. Kurikuulus Bandidoste motojõuk Soomes sattus ajama uimastiäri eestlastest asjaarmastajatega.

Priit Pajula juurest leitud uimasite peidikule viitav käsitsi joonistatud kaart.

Eesti narkoärikate ebaõnnestumiste jada Soomes risto berendson reporter

elsingi vanglas istuv jõhkardist kriminaal Jaak Tarvis keeldub enesele tunnistamast, et tema juhitud rahvusvaheline narkoäri kukkus kokku tema oma rumaluse ja sõbramehe vägivaldsuse tõttu. Tarvis väidab, et politsei mõtles kogu loo hoopis välja. Et Tarvise (31) jutt on ennastõigustav, otsustas sel nädalal Helsingi kohus, kui kogu narkojõugu pikaks ajaks vangi mõistis. On ilmselge, et konspiratsioon, mille Tarvis vahelejäämise vältimiseks välja mõtles, ei olnud eriti nutikas. Mees ise arvab muidugi teisiti. Tema uimastiäri oli Eesti keskkriminaalpolitseile otsekui peo pealt jälgitav. Omavahelises suhtluses ristisid uurijad selle irooniliselt Kalevipoegade narkoäriks Soomes. Tõsi, tegelikult käis kriminaalsest seltskonnast Soomes tööl vaid üks. Isegi siis, kui narkoketi lülid juba põlesid ja kinni nabiti, üritas Helsingi vanglas narkoäri juhtinud Tarvis organiseerida telefonitsi uue narkolasti Soome toimetamist. Kriminaalses mõttes on sellele raske anda teist hinnangut peale rumaluse. Võib-olla ongi liig eeldada konspiratsiooni mehelt, kes kümme aastat tagasi sattus Eesti kriminaalkroonika veergudel avalikkuse ette uudisega, , kuidas ta vägistas harjavarrega Raplamaal ühe noormehe. Selle eest sai Tarvis viieaastase vangistuse.

Vanglas sobitatud tutvus Tema narkoäri Soomes oli muidugi suur samm tõsisema kuritegevuse poole. Seda kinnitab kasvõi fakt, et uimastiäri vastaspool ehk tellija oli kurikuulus motojõuk Bandidos Soomes. Kõik algas sellest, kui Tarvis mõisteti 2012. aasta märtsis Soomes narkokuriteo eest neljaks ja pooleks aastaks vangi. Helsingi Sörnaisteni vanglas tutvus Tarvis seal eluaegset

vangistust kandva «bandidose» Andrei Jenskoga. Jensko kannab karistust selle eest, et lasi 2001. aastal maha Soome legendaarse motomehe Marko Hirsma. Seda ohvri naise ja tütre nähes. Hirsma oli viiskuus aastat tagasi ise Bandidoste Soome klubi juht ja organiseeris konkureeriva klubi Hells Angels vastase granaadirünnaku. Surma hetkeks oli ta kriminaalsele tegevusele selja pööranud ja tegi edukat muusikukarjääri rockansambli Backsliders solistina. Tarvis tegi Jenskole vanglas äriettepaneku: soovi korral hangib ta uimasteid, mille müük tagab Bandidosele korraliku tulu. Vabaduses viibivate «bandidostega» aktiivselt suhtlev Jensko oli loomulikult nõus. Tarvise äriidee oli lihtne: hankida tutvuste kaudu Hollandist amfetamiini ja hašišit. Saata uimastid Soome tuttavate eestlaste juurde, pakendada need ümber ja peita mõnda vähekäidavasse kohta, enamasti metsa. Peidikuteni juhatavate kaartide «bandidostele» müügiga raha teenitigi. Lähiminevikust teame Cannonballi motojõugu sarnast kriminaalasja. Miks Soome kriminaalid ise Hollandist otse uimasteid ei hangi, on omaette küsimus. Kuid mitte selle loo teema. Narkoäri kureerimiseks oli Tarvis vanglasse smugeldanud seal keelatud mobiiltelefoni ja hankinud endale Soome telefoninumbri. Tarvise loogika kohaselt pidanuks sellest vahelejäämise vältimiseks piisama. Ta oli surmkindel: politsei ei tule selle peale, et uimastiäri võib organiseerida vanglas istuv inimene. Tema kaaslasedki uskusid sellisesse pealtnäha kindlasse alibisse. Vabaduses asjade korraldamiseks kaasas Tarvis skeemi oma kunagise kuriteokaaslase «harjavarre» juhtumist Marius Miti (31). Mitt oli äsja vabanenud Soome vanglast, kuhu ta oli saadetud narkokuriteo eest, ja vajas püsivat sissetulekut. Mehed teadsid, et politseil on komme kriminaalide liikumist süstemaatiliselt jälgida. Nii hangiti Mitile reisimiseks Leedu kodaniku nimele väljastatud valedokumendid. Kui Mitt astus

Tarvise sõbramees Mitt oli koledal kombel tümitanud. Siit tekkis kriminaalpolitsei tõsisem huvi Miti tegemiste vastu. Kes seda Soome numbrit kasutab? Milleks kasutab? Need olid uurijaid huvitanud küsimused. Vastused ei lasknud end kaua oodata. Tarvis oli telefonis keskmisest jutukam.

Jälgiti kummalgi pool lahte

Vanglast narkoäri juhtimise eest mõisteti Jaak Tarvisele 13-aastane vangistus.

kas Soome või Rootsi reisilaevale, tegi ta seda leedulasena. Konspiratsiooni huvides kasutati omavahelistes telefonikõnedes koodnimesid. Iseenesest tubli plaan. Kui koodnime kasutada kogu aeg. Kui aga varjunime kasutav isik juba järgmises samalt numbrilt võetud telefonikõnes esineb pärisnimega, on niisugune konspiratsioon muidugi absurdne. Ometi tundsid 2013. aasta kevadel alanud uimastiäri asjaosalised end turvaliselt. Uimastid liikusid. Kauba kättesaamiseks üüriti lühikeseks ajaks mõni Helsingi läheduses asuv korter, kus uimastid ümber pakendati. Need toimetati peidikutesse, joonistati nende leidmiseks vajalik kaart ja anti Tarvisele vanglas teada.

Kui varjunime kasutav isik juba järgmises samalt numbrilt võetud telefonikõnes esineb pärisnimega, on konspiratsioon muidugi absurdne. Viimasel oli asjast reaalajas hea ülevaade. Ta käis mobiiltelefonis pidevalt internetis. Tarvis teadis, kus on peidikud, Jensko tundis ostjaid. Kui tellimuses kokku lepiti, kohtusid asjaosalised kuskil Helsingi lähedal – soomlased andsid raha, eestlased kaardi. Kõik toimis. Tarvis päris asjade kohta regulaarselt aru. Seda, et tema Soome numbrilt kuriteokaaslastele võetud sagedased telefonikõned olid pälvinud Eesti keskkriminaalpolitsei huvi, ei osanud ta muidugi aimata. Veidi varem oli politseiga võtnud ühendust inimene, keda

Käima lükatud uimastiäri Soomes oli ulatuslik. Riigi eri piirkondades kätte saadud uimastikoguste analüüs näitas põhjanaabrite politseile, et aine pärineb ühest partiist. See tähendab, et kogused pidid olema suured. Millise kivi alla vähk peidus oli, said põhjanaabrid aru siis, kui kolleegid Eestist nendega mullu juulis ühendust võtsid. «Ütlesime soomlastele, et teil on probleem ja meie teame, kust see tuleb,» ütleb keskkriminaalpolitsei narkotalituse juht Toomas Loho. «Soomlased vaatasid meie andmeid ja tõdesid, et jah, meil on õigus.» 45 minutit hiljem loodi riigiprokuratuuri alluvuses töötav ühine uurimisrühm. Äsjane Soome ja Eesti narkopolitsei ühisoperatsioon motoklubi Cannonball narkoäri lõhkumiseks oli kandnud varjunime «Fanta». Nii pakkusid soomlased uue operatsiooni koondnimeks teise karastusjoogi nime – «Sprite». Nii jäi. Mõlemal pool Soome lahte algas asjaosaliste põhjalik jälgimine. Lõpuks, kui politsei plaanis juba kõigi asjaosaliste arreteerimist, kadus ootamatult uurijate silmist Mitt. Politsei lootis valedokumente ja telefone kasutavale mehele peagi taas jälile saada, ent sedakorda venis vaikus Mitiga liiga pikaks. Kus ta on? Mis ta teeb? Kaardid mängis siin uurijaile välja vanglas istuv Tarvis. 15. septembril oli ta end vanglas aetud samakast purju joonud ja jutukas tujus. Vanglast tehtud telefonikõnes lobises Tarvis välja, et Mitt istub võltspassi kasutamise eest juba viimased kaks ja pool kuud välismaal vangis. Soomlased said kiirelt teada, et Mitt nabiti kinni Hollandis. Jäi üle vaid mees Helsingisse tuua. Politsei oli asunud narkoäri uurimise otsi kokku tõmbama. Ükshaaval võeti kinni inimesi mõlemal pool Soome lah-

te. Marek Segari ja Priit Pajula kodu läbiotsimisel saadi kätte 14 000 eurot sularaha. See oli äri käibest vaid väike osa, sest eestlased olid saadud tulu investeerinud uue aine soetamisse. Tulevase hiigelkasumi nimel. Isegi siis, kui narkoäri osa lülisid juba põles, ei jätkunud peamees Tarvisel tarkust otsad vette lasta ja oma saatust vaikselt ootama jääda. Vastupidi – Hollandist oodati järjekordset uimastilasti, kümmet kilo amfetamiini ja viit kilo hašišit. Selleks üüriti järjekordne korter, kuhu kullerfirma DPD pahaaimamatu kuller pidi kauba tooma. Korteris ootas närviliselt eestlane Siim Koppel. Paraku oli aadress puudulik ja kuller viis paki tagasi kontorisse. Mõni päev hiljem tulid DPD kontorisse paki järele mehed, kes polnud nõus esitama kättesaamiseks nõutavaid isikut tõendavaid dokumente. Nii pidid nad lahkuma paljaste kätega. Veel mõni päev ja kullerfirmasse ilmusid kaks «bandidost», kellest üks esitas oma isikut tõendava dokumendi. Nii saadi pakk lõpuks kätte. Kohe pärast seda võeti mehed koos kaubaga kinni. Tarvisele ei piisanud isegi sellest ebaõnnestumisest. Uue narkoaine vastuvõtmiseks oli vaja uut korterit ja Tarvis käskis selle Soomes üürida. «Kui meil olnuks soovi seda mängu jätkata, saanuks seal taas uued inimesed kinni võtta,» ütleb narkotalituse juht Loho. Et uurijail oli tõendeid piisavalt ja kogutud info vajas täielikku realiseerimist, ei hakanud politsei rohkem ootama. Kinni võeti 20 eestlast ja viis soome rahvusest motomeest. Lõpuks mindi vanglasse külla ka Tarvisele. Soome keskkriminaalpolitsei Tampere üksuse hinnangul jõuti neli kuud kestnud narkoäri jooksul vedada põhjanaabrite juurde 76 kilo amfetamiini, veidi vähem hašišit, ecstasy tablette ja MDMAd. Ainuüksi amfetamiini väärtus oli Soome tänavamüügi hindade järgi kaks miljonit eurot. Töötanud narkoketil oli märgatav mõju kogu Soomele – kohe pärast grupeeringu vahelevõtmist tekkis sealsel narkoturul olukord, kus uimastite nõudlus ületas pakkumist.

Narkoäri kolmas põhitegija Marek Segar kasutas Leedu kodaniku Marek Latena identiteeti.

Läbiotsimisel leiti eestlaste juurest 14 000 eurot sularaha ja... ...narkootikume.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || EESTI || 5

Vabaduses korraldas narkoäri nüansse Marius Mitt, kes oma liikumise varjamiseks kasutas Leedu kodaniku Tomas Stankunase valedokumente.

Vangistused • Jaak Tarvis – peamees, 13 aastat • Marius Mitt – peitjate otsija ja kaartide edastaja, 13 aastat • Priit Pajula – edastas narkootikume peitjale ja käis peidikus, 12,5 aastat • Marek Segar – edastas narkootikume peitjale ja käis peidikus, 12,5 aastat • Teemu Lehter – üks organiseerijatest, 13 aastat • Andrei Jensko – Soome-poolne peaorganisaator, 9 aastat • Andrus Beloi – 1,5 aastat • Sami Björn – 1,5 aastat • Karli Kangur – 4,5 aastat • Jalar Kerdman – 5 aastat • Siim Koppel – 9 aastat • Petri Lappalainen – 1,5 aastat • Harri Lukkarinen – 9 aastat ja 8 kuud • Tago Maidla – 7 aastat • Janno Ojaste – 5 aastat • Maris Ojasuu – sõidutas mehi koos uimastitega peidikute juurde, 1 aasta • Margus Ploon – 2 aastat ja 3 kuud • Janno Pärtels – aasta • Rivo Rannik – 2 aastat • Rasmus Söderström – 9 aastat

Telefoni vanglasse toimetamine kui halb komöödiafilm Narkoäri juhtinud Jaak Tarvis soovis endale moodsamat mobiiltelefoni. Selle vanglasse toimetamiseks rääkis ta oma Eesti sõbra Teemu Lehteriga. Viimane on politseile samuti varasemast tuttav narkoärist – aastaid tagasi jäi ta uimastite veoga vahele Peruus. Lepiti kokku, et kõige lihtsam oleks vedada vangla aia tagant Tarvise kongi aknani tamiil. Selle kaudu saaks siis vajaliku telefoni vanglasse sisse tõmmata. Meeste esimene mõte oli kasutada tamiili vanglasse toimetamiseks raadio teel juhitavat mängu helikopterit. Lehter ostis selle poest ja harjutas enne Eestis hoolikalt kätt. Paraku kaotas ta helikopteri harjutuslennu ajal metsa ära. Pidi ostma uue kopteri. Sellega jõudis mees isegi Helsingi vangla müüride taha. Sidus selle külge nutitelefoni ja alustas lendu, kui kopter õnnetuse käigus laba murdis ja maapinnale kukku-

des purunes. Järgnes lihtsam katse – kasutada tamiili vanglasse toimetamiseks suurt spinningut. Paraku jäi seegi vaid katseks. Tamiili üle vanglamüüride lennutamine osutus arvatust palju keerulisemaks. Kolmas idee oli kõige praktilisem: kasutada ambu. See osutus edukaks ja telefon veeti mööda tamiili Tarvise kongi. Ammuga jalutav Lehter jäi aga silma turvakaamerale. Uue telefoni kätte saanud Tarvis peitis selle oma kongis DVD-mängijasse. Vana telefoni pistis ta igaks juhuks samuti peitu – selleks lammutas ta lahti vangla sisetelefoni. Viimane peidik avastati hiljem juhuslikult. Siis, kui Tarvisest tühjaks jäänud kongi elama asunud uus kinnipeetav üritas sisetelefoniga valvuritega ühendust saada ja vangla saatis tumma telefoni parandama remondimehe. Risto Berendson

6 || EESTI || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

HEATEGEVUS. Kirglikud vabatahtlikud viivad haiged lapsed kokku nende iidolitega.

Täites haigete laste unistusi piret lakson reporter

uuri unistusi täitvaks võluriks on Eestis väga lihtne saada – tuleb vaid pandipakendeid tagastades vajutada nuppu «aitan lapsi», ning annetatud raha kulutatakse väga haigete laste südamesoovide täitmiseks. Eestis on väga palju lapsi, kes peavad raske haiguse tõttu palju aega haiglas viibima. Neilgi on unistused ja soovid, millest vähemalt osa heade inimeste abiga täitub. Viieaastase Birgiti unistus oli lennata lennukiga ning see täitus jaanuari lõpus, kui ta lendas emaga Saaremaale spaasse. Kaheksa-aastane Aljona soovis sünnipäeva tähistada koos sõprade ja klouniga. Talle korraldati märtsis üllatuspidu pere, sõprade ja õpetaja seltsis. Õpetaja ütles hiljem korraldajatele, et see ei olnud kingitus ainult Aljonale ja tema perele, vaid ka kohal olnud pimedatele lastele. Mõni aasta tagasi aitas teismelise Andra unistuse täita laulja Ott Lepland. Tüdruk soovis spaapuhkust. Kui ta Saaremaalt puhkuselt naasis, üllatas teda Tallinna lennujaamas tema iidol Lepland, kes kinkis tüdrukule lilli ja šokolaadi.

Kohtumine muutis elu Heategevusfondi Minu Unistuste Päev asutaja Marianne Bruhni sõnul saavad helgetest hetkedest osa Tallinna lastehaigla, Tartu lastekliiniku, Narva haigla ja Kohtla-Järve haigla lapsed. Erilised üritused on mõeldud

Üheksa-aastase Irina suur unistus oli käia tsirkuses, tüdruku tervise pärast otsustas fond tsirkuse tema juurde lastehaiglasse tuua.

väga keeruka diagnoosiga lastele, näiteks neile, kellel on mõni tõsine krooniline haigus, kuid palju on ka vähihaigeid lapsi. Eelmisest aastast mäletab Bruhn eredalt 14-aastast Beritit, kelle unistus oli käia loomaaias ja näha oma iidolit Koit Toomet. Mullu detsembris täitusid mõlemad unistused. Tallinna loomaaias rääkis ta tiigrikutsuga. Seejärel mindi suurhalli telesaate «Su nägu kõlab tuttavalt» finaali lindistusele. See polnud kõik – Berit sai min-

Üheksa-aastane Alice unistab, et tema sünnipäevapeol laulaks Getter Jaani, Nathan aga tahab ära käia Muumimaal.

na lavale ja kohtuda oma lemmiklauljaga näost näkku. Beriti ema Eha Otsingu sõnul on selle kogemuse kirjeldamiseks raske sõnu leida. «See kogemus muutis meie elu,» lausus ta. Berit lisas, et tema jaoks oli unistuste päeva unistuste hetk just see, kui Koit Toome tuli teda kallistama. «See oli väga tore, et sain tüdrukule rõõmu pakkuda. Kohtumine oli väga südamlik,» meenutas Koit Toome. Selle aasta alguses kutsus heategevusfond laulja külla Tallinna lastehaiglasse, kus lapsed said Toomega juttu ajada, rääkida oma mõtetest ja unistustest ning muidugi koos pilti teha. «Need lapsed oma suurte

Berit unistas kohtuda Koit Toomega. Kohtumine sai teoks kevadel telesaate «Su nägu kõlab tuttavalt» finaali salvestusel. fotod: harry tiits, erakogu

probleemide ja muredega oli trööstitu pilt. See tegi hinge väga härdaks,» lausus Toome. «Harjunud terveid lapsi vaatama, mõtled ikka, kuidas maailm saab nii ebaõiglane olla. See oli väga raske.» Toome sõnul ei mõelda tihti tervise peale, seda võetakse enesestmõistetavana. «Kahjuks ei ole aga kõigil nii hästi läinud.»

Poolsada vabatahtlikku «See on väga tänuväärne, et on selliseid inimesi, kes valutavad haigete laste pärast südant ja aitavad neid entusiasmist,» kiitis Toome heategevusfondi. Mõned unistused on suured, mõned väiksed. «Meie vabatahtlikud plaanivad üritust koos lapsega,» rääkis heategevusfondi asutaja Marianne Bruhn. «Püüame muuta päeva meeldejäävaks, pakkudes just seda, mida laps tahab.» Näiteks üheksa-aastane Alice unistab, et tema sünnipäevapeol laulaks Getter Jaani. Nathan aga tahab kindlasti ära käia Muumimaal. Ükski unistuste päev ei saaks teoks heade annetajate-

ta, kuid äärmiselt suurt rolli mängivad ka tähelepanelikud ja kirglikud vabatahtlikud, keda on üle poolesaja. Vabatahtlik Kersti Urbala tegutseb koos tütre Mari-Liisiga fondi juures eelmisest aastast. Tal on ka endal kaks haiget last ja seetõttu teab ta hästi, kui väga on nende ellu vaja seda väikest sära ja särtsu. Mullu oktoobris viis ta 14-aastase Polina õhupalliga lendama. «See oli algusest lõpuni unistuste päev. Meil vedas väga, sest see oli üks oktoobrikuu ilusam päev!» meenutas Urbala. «Ja kuidas see pere kokku hoidis – seda oli väga hea vaadata. Sain aru, et ükskõik, mis inimesega elus ka ei juhtu – kui tal on kõrval inimesed, kes teda armastavad ja temast hoolivad, kui tal on keegi, kes temasse usub, et ta tuleb sellest välja, siis ta saab sellega hakkama,» rääkis Urbala. «Aga kurbust oli ka muidugi.» Urbala käis ka Beritiga loomaaias ja Koit Toomega kohtumas. «Oi, Berit on imeline vahva tüdruk Jõgevamaa metsade vahelt,» kiitis Urbala. «See oli üks ütlemata lahe päev!» Praeguseks on ta korraldanud kaks unistuste päeva ning organiseerib veel kahe lapse unistuste päevi, näiteks läheb ta 27. juunil Sandriga VembuTembumaale. Üks Minu Unistuste Päeva kuldtoetaja on teine heategevusfond Aitan Lapsi. Kindlasti on paljud märganud, et taara tagastusraha on võimalik ka laste heaks annetada. Fondi Aitan Lapsi nõukogu liikme ja Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul kogunes laste unistuste täitumiseks mullu 7000 eurot, sel aastal aga 5000 eurot. Unistuste täitmisele on õla alla pannud hulk teisigi ettevõtteid.

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Barroso soovitab Eestile energiasõltumatust Eile peaminister Taavi Rõivasega kohtunud Barroso ütles, et Euroopa Liit ja eriti kõige haavatavamad liikmed peavad tõhusamalt vähendama energiasõltuvust. Komisjon julgustab Eestit astuma selleks otsustavamaid samme. BNS

OMX TALLINN

783,89 ▲ +0,08%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014 IV 2014

BÖRS Aktsia Hind Arco Vara 1,050 Baltika 0,435 Ekspress Grupp 1,040 Harju Elekter 2,740 Järvevana 0,710 Merko Ehitus 7,000 Nordecon 1,040 Olympic Group 1,830 Premia Foods 0,655 Pro Kapital Grupp 2,600 Silvano Fashion 1,950 Skano Group 0,950 Tallink Grupp 0,778 Tln Kaubamaja 4,850 Tallinna Vesi 13,600 Trigon Property 0,495

BÖRS. Viimasest aktsiaemissioonist on möödunud viis aastat, käive järjest kahaneb.

2,99 ▼ –27,25%

EURO Muutus 0 0 0 0 +2,90 -1,41 +2,97 +1,67 0 -2,62 +2,09 0 0 -1,22 +0,74 0

28.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,475 +0,05 Hiina jüaan 8,512 -0,12 Jaapani jeen 138,730 -0,20 Kanada dollar 1,478 -0,10 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,102 -0,20 Poola zlott 4,156 -0,18 Rootsi kroon 9,032 -0,08 Rumeenia leu 4,396 -0,01 Šveitsi frank 1,223 +0,03 Suurbritannia nael 0,813 +0,18 Taani kroon 7,463 0 Tšehhi kroon 27,442 +0,03 Ungari forint 304,000 +0,14 USA dollar 1,361 -0,22 Venemaa rubla 46,976 +0,07

bns

Balti börsid varjusurmas tõnis oja majandusajakirjanik

iljuti möödus viis aastat viimasest aktsiate avalikust esmaemissioonist Tallinna börsil, Lätis ja Leedus on viimasest IPOst möödunud veelgi rohkem aega. Lõunanaabrite börsidel on kauplemisaktiivsus võrreldes Tallinnaga kogu aeg tagasihoidlikum olnud. Viimaste aastate börsikäive on aga pidevalt kahanenud ka meil. Kui eelmisel aastal tekkiski õhkõrn lootus, et rekordväike käive jääb 2012. aastasse, siis selle aasta esimesed kuud tunduvad illusiooni purustavat – võrreldes eelmise aasta viie esimese kuuga on börsi käive kahanenud enam kui kolmandiku võrra. Üks tuntud finantsspetsialist on meie börsi võrrelnud Hiina kummituslinnadega: maailmatasemel infrastruktuur on, aga elu ei ole. Tõesti, Tallinna börs kuulub koos teiste Balti riikide,

Soome, Rootsi, Taani ja Islandi börsiga maailma ühe tuntuma ja suurema börsioperaatori NASDAQ OMX süsteemi, kus kaubeldakse Apple’i, Google’i, Starbucksi, elektriautode tootja Tesla ja veel paljude väga tuntud ja ahvatlevate ettevõtete aktsiatega. Kuidas kohalikku kapitaliturgu elavdada, arutati üleeile Riias toimunud esinduslikul foorumil «Kapitaliturg kui majanduskasvu ja töökohtade looja». Börs, aga laiemalt ka vähem reguleeritud kapitaliturg pakub ettevõtetele võimalust kaasata kapitali, kasvada ja luua uusi töökohti. Investorite jaoks on börs kõige läbipaistvam investeerimiskeskkond. Paraku on see mudel ilus vaid teoreetiliselt ja toimib pigem Ameerika Ühendriikides. Euroopas on majandus panganduskeskne ning ettevõtete peamine rahaallikas on pank. Samas on toimiv kapitaliturg majanduskliima jaoks eluliselt oluline. Euroopa Komisjoni finantsteenuste poliitika asejuht Almorò Rubin de Cervin toonitas, et võrreldes muu majandusega on Euroopa aktsiaturgudel ja ettevõtete võlakirjadel läinud väga hästi.

Teadusuuringud näitavad, et toimiv kapitaliturg suurendab sisemajanduse kogutoodangut ja järelikult aitab kaasa uute töökohtade loomisele. Elav ja toimiv kapitaliturg nõuab aga osalistelt pingutusi. Kapitalituru käekäiku mõjutavad riik (valitsus ja parlament), investeerimisfirmad, investeerimispangad, aga ka võimalikud börsiettevõtted. Ühte võluvitsa, nagu suurte riigiettevõtete börsile viimine, pensionifondide suurem kaasamine kohaliku kapitalituru elavdamiseks, siiski ei ole. Pingutama peavad kõik. Premia Foodsi juht Katre Kõvask kinnitas, et börsil oldud aastad on tulnud ettevõttele kasuks. Tema sõnul on börsil oldud aja jooksul paranenud ettevõtte eetikastandardid, juhtimiskultuur, maine ja suhtekorraldus. «Tunnen ennast superstaarina, sest iga päev tahab mõni ajakirjanik minuga rääkida,» ütles Kõvask. Helsingi börsi juht Lauri Rosendahl sõnas, et väikestele ja keskmistele ettevõtetele (mille alla mahuvad peaaegu kõik Eesti ettevõtted) sobiksid paremini vähereguleeritud turud, milleks on alternatiivbörsid. Ka meil on alternatiivbörs

nimega First North, kus on noteeritud üks ettevõte, telemeditsiinifirma Telescan, aga seni pole selle aktsiatega sooritatud ühtegi tehingut. Erilist edu pole First Northil olnud ka teistel Balti riikides ja Soomes. Väga edukas on alternatiivturg aga Stockholmis, kus seal on noteeritud on peaaegu sama palju ettevõtteid kui börsi põhinimekirjas. Üllatavalt roosilisena nägi Balti börside tulevikku aga varahaldusfirma Dovre Forvaltning asutaja Stig Roar Myrseth, kes on foorumi korraldajate teatel Norra parim aktsiate valija. Talle meenutavat Balti börsid 1970. aastatel tukkunud Oslo börsi. Pärast teatava küpsuse saavutamist hakkas börs iseenesest kasvama. Myrseth usub, et mõne aasta pärast on ka Balti turg valmis tõusma ning muutub aktiivseks ja likviidseks börsiks, nagu on juba mitukümmend aastat Oslo börs. Ta toonitas, et Norra börs ei saanud privatiseerimisest abi kuni sajandivahetuseni ning üheks tõusu põhjuseks oli asjaolu, et populaarseks muutusid investeerimisfondid. Autori transpordi- ja majutuskulu tasus NASDAQ OMX Tallinn.

Meretuulepark Hiiumaale

E-arved kohustuslikuks

Eile allkirjastasid Hiiu vallavanem Georg Linkov ja Baltimaade suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ASi juhatuse esimees Martin Kruus ühiste kavatsuste protokolli, mille järgi teevad pooled koostööd meretuulepargi rajamiseks ning Hiiu valla majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks. Nii koostöö kui ka meretuulepargi projekt on Eestis ainulaadne. Hiiu vallavanema Georg Linkovi sõnul on olulisim, et meretuulepargiga peab Hiiumaale tulema ringtoide, mis parandab nii hiidlaste kui ka

Rahandusministeerium korraldab koostöös Ernst ja Young Baltic ASiga küsitluse era- ja avalikus sektoris, et uurida võimalust minna omavahelises suhtluses 2016. aastaks üle e-arvetele. E-arvena on Eestis seni valdavalt käsitletud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks PDF-vormingus). See ei vasta aga rahvusvahelisele arusaamale, mille järgi on e-arve masinloetav dokument, mis saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise, et ei peaks arvandmeid käsitsi sisestama. «E-arvete laiema kasutu-

kohalike ettevõtete elektrivarustust. Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk pidas tähtsaks, et meretuulepargi rajajaga lepiti kokku koostööraam, et Hiiu valla elanike ja kõigi hiidlaste huvid oleksid tugevalt kaitstud. Meretuulepark rajatakse Hiiumaa põhjarannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusele merre. Keskkonnamõju hinnates selgitatakse välja loodusele ja kogukonnale kõige vähem koormav asukoht. Loode-Eesti meretuulepark valmib kõige varem 2020. aastal. e24.ee

sevõtu eesmärk on saavutada majanduslik kasu ning keskkonnasääst,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu. «Otsustamisel on oluline erasektori kaasamine ning nende seisukohtadega arvestamine. Küsitlusega peaks selguma, kas Eestis on mõistlikum rakendada Taani või Soome mudelit. Taanis on e-arvete kasutamine kohustuslik, Soomes aga vabatahtlik ning toetatud hea tava ja erasektori motiveerimisega.» e24.ee

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Perekond on liit mehe ja naise vahel, kuid ma toetan ka partnerlussuhteid. Leedu peaminister Algirdas Butkevičius pole vastu ei ühele, ei teisele elamise viisile.

Porošenko lubas mässu kiiresti maha suruda Ukraina presidendiks valitud Petro Porošenko lubas eile venemeelsete separatistide mässu riigi idaosas kiiresti maha suruda. Porošenko ütles peaminister Arseni Jatsenjuki Berliini-visiidi eel Saksa ajalehele Bild, et tal ei ole muud võimalust, sest ta ei saa lubada, et vägivald suveräänse riigi eksistentsi ohustab. «Me ei lase neil terroristidel enam inimesi röövida ja tappa,» lubas Porošenko. «Me lõpetame selle terrori. Meie riigi vastu käib tõeline sõda.» Mõne analüütiku arvates on Kiiev hoogustanud võitlust separatistidega usus, et Porošenko ülekaalukas valimisvõit teeb Moskva jaoks keeruliseks tema legitiimsust kahtluse alla seada ja vägesid Ida-Ukraina Venemeelseid kaitsma saata. BNS

Tai hunta vabastas punasärklaste juhid Tai sõjaväehunta vabastas eile valitsusmeelse punasärklaste liikumise juhid pärast nädalapikkust vangistust, teatasid allikad. Punasärklaste juhid väljusid eile Bangkoki sõjaväehoonest, teatas AFP korrespondent. Armee kohustab kõiki vabastatud liikumiste liidreid kirjutama alla dokumendile, mis keelab neil jätkata poliitilist tegevust. Sõjavägi vahistas punasärklaste juhid eelmisel nädalal koos ekspeaministrite Yingluck Shinawatra (pildil) ja Abhisit Vejjajivaga. Tai sõjavägi haaras eelmisel neljapäeval pärast seitse kuud kestnud rahutusi riigis võimu. BNS

uut

seagrippi nakatumist on sel kuul registreeritud Omaanis. Kolm inimest on mais sellesse ka surnud.

Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere mõttekoja Wilfried Martensi Keskuse sakslasest uurimisjuht Roland Freudenstein.

EL. Euroopa suurim parteipere usub, et neil õnnestub juuni lõpuks tagada oma kandidaadi Jean-Claude Junckeri tõus Euroopa Komisjoni presidendiks.

Uuest europarlamendist kuuleme rohkem hullujutt kuuluvate valitsusjuhtide tippkohtumisel?

evelyn kaldoja Brüssel

Süüria õhurünnakus Aleppole hukkus üle 40 inimese Süüria põhjaosas Aleppos hukkus ööpäev läbi kestnud valitsusvägede õhurünnakus üle 40 inimese, teatas eile Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus. Valitsusvägede tünnipommide plahvatuses hukkus teisipäeval Hay Qatanehi, Tariq al-Babi, Bustan al-Qasri, Bani Zeidi, Mghayeri ja Lairamouni linnajaos 22 inimest, teatas vabaühendus. Inimõiguslaste teatel on ohvrite hulgas üheksa last ning hukkunute arv võib kasvada, sest paljud vigastatud on raskes seisundis ja rusude all leidub veel inimesi. Kolmapäeval hukkus Mghayeri linnajaos pommitamise tõttu 21 inimest. BNS

Obama: USA peab ilmutama vaoshoitust USA president Barack Obama ütles eile välispoliitikakõnes, et Ühendriigid peavad etendama maailmas juhtrolli, ent ilmutama vaoshoitust ning mitte alustama kiirustades sõjalisi operatsioone. Obama esitas West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes välispoliitilise visiooni oma presidentuuri järelejäänud kaheks ja pooleks aastaks. Presidendi sõnul on USA väljumas pikast sõdade ajajärgust, ent isolatsionism ei tule 21. sajandil kõne alla. Ta ütles, et Ühendriigid kasutavad ka tulevikus vajadusel jõudu, ent riigi positsioon on tugevam, kui see ei tegutse üksi. «Rahvusvahelistes suhetes sõjalisele jõule tuginemine oleks naiivne ja mittekestlik strateegia,» ütles Obama. «Ma reedaksin teid, kui seaksin teie elu ohtu lihtsalt seetõttu, et näen lahendamist vajavat probleemi, või põhjusel, et olen mures kriitikute arvamuse pärast, mille järgi on sõjaline sekkumine ainus viis vältida nõrgana näimist,» lausus riigipea kadettidele. BNS

fot

ues europarlamendis jätkuvalt suurima arvu saadikutega esindatud konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere mõttekoja – Wilfried Martensi Keskuse – sakslasest uurimisjuhi Roland Freudensteini kabineti akendel hiilgavad suured kirjad «Jean-Claude Juncker presidendiks». Kui sama kabineti uksest välja minna, vaatab sealt vastu suur Junckeri näoga plakat. Ning luksemburglasest kauaaegne eurogrupi juht Juncker peagi Euroopa Komisjoni presidendiks ka saab, on Freudenstein veendunud. Te jälgisite pühapäeva õhtul Brüsselis valimistulemusi koos oma mõttekaaslastega EPPst. Milline meeleolu seal valitses? Te küll võitsite, aga samas kaotasite ikkagi praegusega võrreldes mitukümmend mandaati…

… aga me olime ikkagi õnnelikud, sest EPP on endiselt tugevaim parteipere ning oli kohe alguses selge, et vahe EPP ja sotsialistide vahel on piisavalt suur, et Jean-Claude Juncker sai juba valimisööl teatada meie võidust. See tegi meid väga rõõmsaks. Milline meeleolu valitses vahetult enne ülemkogu peetud EPPsse

Võidukas. Ilutulestikku muidugi polnud, sest EPP ikkagi kaotas kohti europarlamendis. Kuid nad jäid siiski tugevaimaks grupiks ja see on kõige tähtsam. Usute te tõesti, et Junckerist saab Euroopa Komisjoni president?

Saab küll. Küsimus on, kui kiiresti ja kui suurte konfliktidega Brüsselis ja Strasbourgis. Aga ma usun, et lõpuks saab komisjoni presidendiks Jean-Claude Juncker. Kas ma ütlen ka, miks? Jah.

Esiteks, seekordse valimiskampaania leppisid kõik EPP grupi olulised osalised kokku meie ühises Spitzenkandidat’is. Juncker valiti demokraatlikult. EPP oli ainus parteipere, kes nimetas oma kandidaadi komisjoni presidendi kohale tõesti avalikult, võistluslikult ja demokraatlikult. Miks te nii ütlete? Teised parteipered ju nimetasid ka oma kandidaadid avalikult.

Liberaalid vingerdasid end hääletamisest kõrvale ja nimetasid igasuguste valimisteta kaks inimest. Nad tegid lihtsalt kompromissi – Olli Rehn kandideerib nende nimel kõigile muudele ametitele ja Guy Verhofstadt komisjoni presidendiks. Liberaalide parteipere oleks enne jõule peaaegu lõhki läinud, sest nad ei suutnud nende kahe isiksuse vahel kokku leppida. Nad olid lagunemas ja seetõttu sõlmisid sel-

lise kompromissi. Aga see polnud demokraatlik valik. Sotsialistidel oli peensusteni välja töötatud protsess. Peaaegu nagu USA eelvalimised. Nad otsustasid juba kaks ja pool aastat tagasi, et neil saab olema selline protseduur. Sama protseduuriga tehti ka algust, aga ootamatult selgus, et sotsialistidel on ainult üks kandidaat, kes osutus ka nimetatuks. Martin Schulz oli juba mullu oktoobrist sotsialistide kandidaadiks määratud, sest ta oli ainuke, kes selleks pürgis. Mis siis, et ametlikult nimetati ta ära märtsi alguses. Vähemalt mulle ei paista see demokraatliku protsessina.

Teine asi, mis on kahetsusväärne, aga tundub vältimatuna, on põhivooluparteide lähenemine. Meil oli algul kolm kandidaati (kauaaegne Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, prantslasest ELi siseturuvolinik Michel Barnier ja Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis – toim) ning aprillis Dublinis peetud parteikongressil läks hääletusele kaks (Juncker ja Barnier). Rohelistel oli väga «huvitav» protseduur, kus iga rohkem kui 16 aastat vana ELi kodanik, kes kirjutas alla mingile hämarale deklaratsioonile, et ta jagab rohelisi väärtusi, võis osaleda internetihääletusel. Meie mõistes pole see parteidemokraatia, kui igaüks väljastpoolt võib osaleda.

Tundub, et päris ühel nõul pole Junckeri suhtes siiski ka EPP ise. Näiteks teie Ungari partei juht Viktor Orbán.

Jah, Orbán on Junckeri tagasi lükanud. See polnud kuigi üllatav. Niipalju kui ma tean, toetas ta juba Dublinis EPP kongressil avalikult Junckeri rivaali Michel Barnier’d. Ma tõesti ei saa seda kommenteerida, see on partei siseasi – saan vaid avaldada kahetsust. Kus usute, et parteiperel õnnestub Orbán maha rahustada?

Me üritame. Kuivõrd mõjutab olukorda see, et Suurbritannia on teatanud, et seisab vastu kõigile seni välja käidud komisjoni presidendi kandidaatidele?

No tegelikult on meil ainult kaks kandidaati, sest [liberaalide esitatud Belgia eurosaadik] Guy Verhofstadt on vaid teoreetiline. Verhofstadt ise on öelnud, et kui kaks esimest ei saa enamust, siis võiks tema proovida – no las ta usub seda. Aga realistlikult on Juncker number üks ja kui tema edu ei saavuta, peaks enamust saada üritama Schulz, aga ma ei usu, et see juhtub. Aga. Kes iganes on vastu mõlemale nimele, peaks suutma ise välja tulla kandidaadiga, kes saab enamuse nii liidunõukogus kui ka parlamendis. Ausalt öeldes ma ei usu, et selline inimene on olemas. Valimistulemus on selge, enne oleme öelnud, et see peaks olema üks põhiparteide nimetatud kandidaatidest ja nendest pääseb esimesena löögile see,

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, VALIS@POSTIMEES.EE

kes saab kodus europarlamendis enim mandaate. Milline mõju saab olema oma europarlamendi kohtade arvu kasvatanud äärmuslastel? Kas keegi üldse kuulab neid?

Nende oma klientuur kuulab neid ja see on peamine põhjus, miks nad üldse Brüsselisse ja Strasbourgi kohale tulevad. Nad ei käi komisjonide kohtumistel, kus pole kaameraid. Nad ei kirjuta raporteid. [Prantsusmaal valimisvõidu võtnud paremäärmusliku Front Nationali liider] Marine Le Pen on tuntud kui europarlamendi sotsiaalkomisjoni liige, kes ilmus kogu viieaastase ametiaja vältel kohale vaid ühele komisjoni koosolekule. Selline seltskond tegutsebki nii. Ma ei karda, et nad muudavad asjaajamise Brüsselis ja Strasbourgis keerukamaks. Ma ei karda isegi seda, et nad teevad oma avaldusi – nad tulevad tõesti ainult plenaaristungitele, kus on kaamerad ja lootust, et nad võivad end pärast Youtube’is näha. Ajada oma hullujuttu ja…

to: evelyn kaldoja

… täpselt. Järgmisest europarlamendist kuuleme rohkem hullujuttu. Aga seda ma ei karda. Ainus, mida ma kardan, on mõju, mida need parteid avaldavad oma kodumaal oma valitsustele. See puudutab nii vasak- kui ka paremtsentrit. Nende kodumaa valitsused pelgavad selliseid erakondi, eriti pärast neist mõningate tohutut kasvu eurovalimistel. Sestap võib populistide jõud hakata ilmnema ka nende kodumaa põhivoolu käitumises liidunõukogudel. On paradoksaalne, et ükski neist äärmuserakondadest ei pääse liidunõukogule, kuid nende mõju saab seal olema tugevam kui parlamendis. Teine asi, mis on kahetsusväärne, aga tundub vältimatuna, on põhivooluparteide lähenemine. EPP, sotsialistid, liberaalid ja võimalik, et ka rohelised, hakkavad ilmselt oluliste otsuste asjus üksteisega rohkem konsulteerima ning moodustavad ühisrinde vasak- ja parempopulistide vastu.

Aga ma usun, et lõpuks saab komisjoni presidendiks JeanClaude Juncker. Minu arvates on see ebaterve, sest lõpuks hakkab toetama populistide narratiivi. Selle narratiivi järgi võivad daamid ja härrad Brüsselis värvida oma näod mustaks, roheliseks või kollaseks, aga tegelikult tahavad nad kõik sama asja – rohkem võimu ELile ja vähem selle kodanikele. See on nende retoorika. Meid ohustab nende retoorika kordamine, kui me unustame täiesti ära meie põhiparteide sügavad ideoloogilised erinevused. On suur erinevus, kas sa trükid raha heldete investeeringute tegemiseks või tegelikult vaatad oma finantsid kriitilise pilguga üle, et muuta meie riigid elujõulisemaks tulevikus. Ja kas sa reformid tööjõuturgu ja kärbid bürokraatiat, et parandada konkurentsivõimet, või jätkad kahjumit tootvate tööstusharude rahastamist ja jätkad 20. sajandi majandusmõtlemisega. Ajakirjaniku reisi Brüsselisse toetas Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni presidendi nimi ei kõlanud Kuigi eilse päeva esimestel tundidel Brüsselisse õhtusöögile kutsutud ELi liikmesriikide peaministrid ja presidendid pidid oma arutelul vastavalt Herman Van Rompuy läkitatud ametlikule kutsekirjale arutama küsimust, kellest peaks saama järgmine Euroopa Komisjoni president, ühtki nime ega isegi mitte lõppjäreldusi sellelt diskussioonilt ei koorunud. «Ma arvan, et praegu ei ole veel see aeg, kui me kommenteerime konkreetseid isikuid,» märkis peaminister Taavi Rõivas vahetult pärast kohtumist Eesti ajakirjanikele. «Tänane arutelu keskendus sellele, milline peaks olema järgmise Euroopa Komisjoni presidendi programm.» Majanduskasv, avatum siseturg, majandusvabaduse suurendamine ELi sees, loetles Eesti valitsusjuht teemasid, millega süvitsi tegelemine järgmisele komisjoni presidendile juba enne tema nime väljaütlemist kohustuseks tehti. «Ülemkogu tugev konsensus oli ka sel teemal, et ka energiajulgeoleku teemad peavad olema järgmise komisjoni prioriteetide

seas,» ütles Rõivas. Võib oletada, et nimedest rääkis suurem osa Euroopa valitsusjuhtidest märksa otsekohesemalt vahetult enne kell 20 alanud õhtusööki. Nimelt pidasid ideoloogilised parteipered enne ülemkogu Brüsselis oma tippkohtumisi. Näiteks Angela Merkel, Donald Tusk, Mariano Rajoy ning ka naaberriikide Läti ja Soome valitsusjuhid Laimdota Straujuma ja Jyrki Katainen istusid konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna nõupidamisel. Prantsusmaa president François Hollande, Itaalia peaminister Matteo Renzi ja Horvaatia peaminister Zoran Milanović aga sotside omal. Oma elu esimesel ülemkogul käinud Rõivas parteipere kohtumisele Brüsselis ei jõudnud. ELi liidritega saabus ta õhtust sööma otse Münchenist, mida külastas koos Eesti äridelegatsiooniga. Samas pole Eestist Kesk- ja Reformierakonda ühendav ALDE fraktsioon suurte kohtade jagamisel ka kuigivõrd tähtis mängija. Järgmise europarlamendi 751 mandaadist on liberaalide käes vaid 64. PM

Kremli jaoks valmis pandud kaigas jäi ootele Kuigi ametlikult oli vahetult pärast europarlamendi valimisi toimunud mitteametliku ülemkogu põhiteemaks Jose Manuel Barroso asemele uue Euroopa Komisjoni presidendi valimine, oleks patt alahinnata selle tippkohtumise ajalist paigutust samuti pühapäeval peetud Ukraina presidendivalimiste lähedale. Paberid nn kolmanda ringi sanktsioonide kasutuselevõtuks Venemaa suhtes on juba korda aetud ning kõigi ELi maade liidrid on nende pruukimisega nõus, oli mitte just varjatud sõnum, mida Brüssel enne Ukraina hääletust edastas. Keeranuks Venemaa vägivallale naaberriigi kallal nädalavahetusel veel uusi vinte peale, olnuks just teisipäeva hilisõhtu kogunemine Brüsselis suurepärane võimalus panna kõigi ELi valitsusjuhtide tempel alla Kremli korralekutsumisel suurema kaika pruukimiseks. Sõnum jõudis ilmselgelt kohale ka kaks ringi sanktsioone juba kätte saanud Moskvale. Kuigi Krimm on ikka annekteeritud, president Vladimir Putini poolt mitu korda lubatud Vene vägede lahkumine Ukraina idapiiri äärest pole siiani veel teoks saanud ja Vene separatistid Ida-Ukrainas vägivallatsevad edasi, tuli Venemaalt siiski kaks olulist avaldust. Nimelt tunnustasid nii Vene võimud kui ka Vene-

maal redutav ekspresident Viktor Janukovõtš Ukraina valimiste seaduspärasust. Tänu sellele jäid ka venelaste kolmanda ringi sanktsioonida paberid sel korral Brüsselis sahtlist välja võtmata ning suhteliselt lühidalt – vaid veidi üle nelja tunni – kestnud ülemkogu põhitekstiks jäi avaldus Ukraina kohta. « Ukraina suhtes tehtud avaldus tuli algusest peale konsensuslikuna, seal suuremat debatti ei olnud,» möönis pärast kohtumist peaminister Taavi Rõivas. «See on täiesti selge, et on valmisolek vajadusel kolmanda ringi sanktsioonideks, ja ka see on täiesti selge, et olukorra deeskaleerumine on kõikide ELi riikide huvi.» Lisaks Ukraina valimistulemuste tervitamisele loetles pärast ülemkogu ajakirjanike ette astunud Barroso ka konkreetseid abisummasid, mida Kiiev Euroopalt saab. Lõppd järgi eklaratsiooni kohaselt leiab Euroopa Komisjon, et ka Ukrainale viisavabaduse andmisega võib liikuda järgmisesse etappi. Omad manitsussõnad leiduvad samas dokumendis ka Venemaa aadressil. Moskvale meenutatakse näiteks, et ELiga sõlmitud gaasitarnelepingutest tuleb kinni pidada. Samuti kutsutakse venelasi ütles aitama kaasa Ukraina stabiliseerimisele. Evelyn Kaldoja

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || VÄLISMAA || 9

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti kulukas töövõimereform on auklik ja läbimõtlemata, kui tegelikus elus läheb vaja lausa rehepaplikke lahendusi, leiab ühe erivajadustega noormehe näite varal ajakirjanik ja telesaate «Puutepunkt» produtsent Tiina Kangro.

Riik nagu luik, haug ja vähk

ihkel on 19-aastane puudega noormees. Ta on lõpetanud põhikooli, kus ta õppis toimetuleku õppekava järgi. Kui vaja, siis ta loeb ja kirjutab, toimetab arvutiga, kuid mõõdukas intellektilangus ja kehv nägemine päris iseseisvat eluga toimetulekut ei võimalda. Praegu õpib Mihkel kutsekoolis kodumajandust. Nädala sees elab ta seal, sest koolil on internaat. Ema saab siis tööl käia ja Mihkli noorema õega tegeleda. Muidugi on Mihklil hulk oskusi: ta suudab koristada, süüa teha, lauda katta, muru niita, mõnd asja remontida või parandada. Kahe aasta pärast aga saab kool läbi, Mihklile pistetakse diplom pihku, ja edasi ... ei tule mitte midagi. Kuidas ei tule?! Meil on ju startimas töövõimereform ja kõik puuetega inimesed on oodatud tööturule. Igaüks on teretulnud leidma endale unistuste töökoha ja töötukassa abistab seejuures vajadusel tööturuteenustega. Oletame, et Mihkel võtabki end pärast kutsekooli lõppu töötukassas tööotsijana arvele. Õieti ta lausa peab sinna minema, sest muidu ta ei saa taotleda toetust (senine töövõimetuspension). Kuna Mihkel ise asjaajamistest ja rahast eriti ei taipa, läheb ta sinna ema käekõrval. Mihklile tehakse 250-eurone hindamine ja töötervishoiuarst tuvastab Mihklil osalise töövõime (oh üllatust kutsekooli lõpetanud inimese puhul). Käed-jalad on küljes, üldiselt liigub, 30 protsendi ulatuses näeb, ja kuuleb. Kipub küll kiiremalt väsima ja päris iseseisev ei ole, aga kui töökohal on hea juhendamine, suudaks poiss etteantavat tööd teha küll, vähemalt pool päeva korraga. Sobiks hotelli koristajaks, mõnesse toitlustusasutusse abitöödele jne.

saliselt puuduva töövõime kompenseerimiseks saab Mihkel 180-eurose töövõimetoetuse. Selleks peab ta täitma aktiivsusnõudeid, otsima töökohta ja osalema töötukassa pakutavatel teenustel, näiteks käima töötute klubis või minema ümberõppele. Teenustele peab teda viima ema, sest pere elab maakohas, lin-

nast 60 kilomeetri kaugusel. Et Mihkliga teenusel käia, tuleb emal end töölt vabaks võtta. Kuna Mihkel ei ole iseseisev, on töötukassal võimalus pakkuda tema tulevasele tööandjale võimalust, et esialgu käib poiss tööl tugiisikuga. See peaks olukorra lahendama. Ema otsib töökuulutusi ja kirjutab Mihkli nimel kandideerimisavaldusi. Neid tuleb teha, et tõestada oma aktiivsust. Vastused on muidugi eitavad, aga ega Mihkel ei saakski Eesti teise otsa tööle käima minna, olgu tugiisikuga või ilma, sest kus ta siis elaks? Rendiks sobivas linnas korteri, aga seal ta vajaks ka igapäevaeluga toimetulekuks tugiisikut. Päris omaette ta elatud ei saaks. Töötukassa annaks aga tugiisiku vaid tööl käimiseks ja teatud tundide arvuga. Millest aga maksta korteri ja eraelulise tugiisiku eest? Ja kust selline tugiisik üldse leida? Mihkli kodukohas tööd ei ole, sest seal pole ühtki tööandjatki. Kodu juurest sõidab päevas mööda kaks bussi, üks Vändra ja teine Rakvere poole. Vändrast saaks edasi Pärnusse, aga igapäevane sõit töö ja kodu vahel võtaks sel juhul koos ootamistega neli-viis tundi. Ja kust selle sõitmise jaoks raha leida, kui elada tuleb 180 euroga? Jah, kuna Mihklil on puue, saab ta sotsiaalkindlustusametist oma puudest tulenevate lisakulutuste katmiseks ka puudetoetust. See on aga täpselt nii suur, et kaks korda Pärnusse ja tagasi sõita. Selles mõttes ongi parem, et ka Pärnus pole leidunud tööandjat, kes Mihklist huvitatud oleks. Mihkli ja tema ema suguste inimeste muret mõistes on töötukassa teinud möönduse ega nõuagi enam kord kuus töötukassas kohal käimist. Võib lihtsalt märku anda telefoni või e-posti teel, et ollakse aktiivsed. Muidugi on Mihkel igal ajal oodatud teenusele, aga jah, mõistetakse, kui ta tulla ei saa. Toetus lubatakse vähemalt alles jätta. Mihkel aga istub kodus ja nokitseb niisama. Läheduses ei ole noortekeskust, päevakeskust, puuetega inimeste töökeskust. Kui kaugemal on, siis algab ring uuesti: pole transporti, et sinna sõita. Need kõik peaksid olema

kohaliku omavalitsuse funktsioonid (kuigi keegi ei tea täpselt, et millised siis ikkagi), aga igatahes ei puuduta see töövõimereformi. Ema võib Mihkli panna kirja riiklikule erihoolekandeteenusele, näiteks psüühikahäiretega inimeste hooldekodukoha ootele (kutseharidus ei ole siin takistuseks), aga seal on järjekorrad aastaid pikad. Tasapisi hakkabki noorel mehel kaduma ka tegutsemisjulgus. Võib-olla järgmisel töövõime hindamisel viie aasta pärast saabki siis juba tuvastada, et tal töövõime siiski puudub. Siis tõuseks pension, ei, ikka töövõime toetus, 320 euroni kuus. Oleks parem Mihklile parema äraelamise mõttes ja oleks parem ka töötukassale (langeks ära vajadus teenuseid osutada). Ent mõtleme: kas töövõime puuduks sellisel juhul Mihklil või äkki hoopis hirmkalli reformiga ellu kutsutud uuel töövõime toetamise süsteemil?

tada uue eriala omandamist, olgu või samas kutsekoolis. Niisuguseid «elukestvaid õppijaid» on teisigi ja see ongi praeguse korralduse juures ainus võimalus kinkida neile erivajadustega noortele, tegelikult täiesti töövõimelistele, pilet paar aastat edasi kestvasse normaalsesse ellu enne, kui algab allakäik. Kuni kutsekoolid pole lõhki läinud ja mõnel ametnikul pole pähe löönud seegi kraan kinni keerata – loomulikult midagi mõistlikku asemele pakkumata.

Kahe aasta pärast saab kool läbi, Mihklile pistetakse diplom pihku, ja edasi ... ei tule mitte midagi.

nneks on Mihkel alles kutsekoolis ja ülal kirjeldatu oli hüpe lähitulevikku. Õnneks on Mihkli kutseõpetajatel süda õiges kohas ja nad on pakkunud poisile välja teise lahenduse. Natuke rehepapliku ja riikliku finantsmõtlemise seisukohalt äraspidise, aga mida sa hädaga teed. Nimelt ei keela seadus noorel inimesel pärast lõpetamist alus-

mõtet

• Auklik ja läbimõtlemata reform, mida valitsuse liikmete enamik saatuslikest vigadest hoolimata läbi suruda tahab, võib tuua kasu asemel palju kahju. • Euromiljonid lastakse suures osas tuulde, haldusaparaat nuumatakse rasvaseks, töötukassast hakatakse töövõtjate raha suunama töövõime hindamiste nime all meditsiinisüsteemi. • Töövõimereform saaks paljud kitsaskohad lahendada riigi jaoks säästlikult ja inimeste jaoks elukvaliteeti tõstvalt, kui tegijail jätkuks oma kabinettides istudes mõistust.

Mida siis nüüd peale hakata? Töövõimereform saaks praegu veel paljud niisugused, ka teist laadi sihtgruppe puudutavad kitsaskohad riigi jaoks kulusäästlikult ja inimeste jaoks elukvaliteeti tõstvalt lahendada, kui tegijail jätkuks oma kabinettides istudes mõistust, või kui küsitaks nende käest, kes teavad, kuidas asjad on.

uklik ja läbimõtlemata reform, mida valitsuse liikmete enamik vastavalt omavahelisele, ei tea kust ja mille nimel tekkinud kokkuleppele, selle saatuslikest vigadest hoolimata läbi suruda tahab, võib tuua kasu asemel palju kahju. Euromiljonid lastakse suures osas tuulde, haldusaparaat nuumatakse rasvaseks, töötukassast hakatakse töövõtjate poolt sinna kindlustusmaksete näol kogutud raha avalikkusele teadmata «hea ja parema» pärast suunama töövõime hindamiste nime all meditsiinisüsteemi. Ja seda kõike seepärast, et meie riigielu korraldajad ei adu, et killustunud hoolekandeteenused, riigi ja omavalitsuste lõppematu vastasseis, haridus-, sotsiaal-, tervishoiusüsteemide tegevus, tööturupoliitika ning riigi finants- ja majandusnäitajad on tihedas omavahelises seoses. Tegelikult ei olegi see üksnes nägemise küsimus – nägijaid meil siiski on! –, vaid hoopis enam vastutuse küsimus. Kes vastutab töövõimereformi eest?

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

postimees, 29. mai 2014 || reklaam || 11

12 || reklaam || postimees, 29. mai 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

postimees, 29. mai 2014 || reklaam || 13

14 || reklaam || postimees, 29. mai 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Sisekaitseakadeemia järjekordsest ärakolimisest

õppematus seebiooperis sisekaitseakadeemia asukoha teemal algas uus hooaeg. Nagu klassik Tšehhovil – Moskvasse, ikka Moskvasse! Meil IdaVirumaale Eesti riiki kaitsma ja uueks looma, Narvat ja kogu regiooni Eestile tagasi võitma. Õhk on isamaalisest võltspaatosest paks. Läks täide varasem ennustus, et akadeemia rahuaeg kestab järgmiste valimisteni. Ehk kohalikest kuni europarlamendini, napilt pool aastat tuli täis. Või on ehk tegemist pigem stultoloogilise probleemiga? Sisekaitseakadeemia kolimisest rääkis otsesõnu eurosaadik Tunne Kelam (Delfi, 4. mai), tuues esile järgmised majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid. Sisekaitseakadeemia peaks tegema Narvast, linnast, mis pommitati II maailmasõja lõpul maatasa, kust elanikud küüditati ja kuhu seejärel veeti üle poole sajandi võõrpäritolu elanikkonda sisse, taas Eesti linna. Majandusele pidi mõju olema samuti võimas. Alguses suurehitus, hiljem hoonekompleksi haldamine, kuid kõige olulisem olla kaudne mõju. Kõik tuhat või isegi enam inimest tahtvat «süüa, poes käia ja vaba aega veeta». Seetõttu polevat tegemist mitte kuluga, vaid hindamatu investeeringuga meie kõigi julgeolekusse, mis tuleb kiiremas korras teoks teha.

alb toon on panna kõik asjad kokku, sealjuures liialdab autor nagu kogemata kadettide arvuga. Niisugune arv tuleb kokku ainult siis, kui liita kokku kõik kaugõppijad ja astmed, mis on Narva puhul väga kaheldav. Kõige olulisem on tähele panna, millest veteran-isamaalane ei räägi. Ta ei räägi akadeemiast kui õppeasutusest, sisuliselt ainukesest Eestis, kuhu on loodud suurte pingutustega pädevus sisekaitseliseks koolituseks. Seda rahvusvahelisel tasemel, millest annavad tunnistust akrediteeringud ja üha uued koolituspakkumised rii-

Taas üleskerkinud plaan viia sisejulgeolekuasutustele töötajaid ette valmistav kõrgkool üle Ida-Virumaale on üpris küsitava väärtusega, kirjutab Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar.

kidest, kus seistakse silmitsi samade probleemidega, mis Eestis olid 1990. alguses. Akadeemia kõige suurem tähtsus Eesti julgeolekule ongi sisekaitseline koolitus ning võimekus tagada selles vallas 21. sajandi kompetents. Sealt peavad tulema piisavate kutseoskustega ja riigile lojaalsed sisekaitsevaldkonna väljatöötajad ja elluviijad-juhid. Kui see funktsioon saab kannatada, on tehtud riigile äraütlemata suurt kahju. Järjepidevus on üks garantiidest, mistõttu on hädasti vajalik sisekaitseakadeemia seadus, mis annaks koolile piisava stabiilsuse. Sel tasemel stabiilsuse, mis suudaks vastu seista igasugustele huvidele, mis ei pruugi üldsegi lähtuda riigi kaitsmise vajadustest. Julgeoleku aspekti on oluline välja tuua ka praeguse akadeemia asupaiga puhul Pirita-Kosel. Riigi jõuametkondi esindav struktuur on ligidal riigi südamele ja Tallinna suurimale linnaosale, kust halbade asjade kokkulangemisel võib pärineda oht Eesti riiklusele. Näiteks kui Tallinnast hakataks otseselt tegema autonoomset oblastit. Paiknedes Lasnamäe külje all, vastvalminud õigeusu kiriku lähedal, on seal asuval akadeemial suur sümbolväärtus. Seetõttu tuleb see õppeasutus korda teha, ajakohastada akadeemia infrastruktuur ja ehitised. Sealt lahkumine tähendaks ka visuaalses mõttes põgenemist ja piirkonna jätmist Lasnamäe nõlval kõrguva õigeusu kiriku varju.

arva nõuab aga kõige enam tõelist tootmist, mis annaks tööd ja leiba kohalikule rahvale ning mille jaoks eelduste loomine oleks riigi ülesanne. Muidugi ootab kogu Ida-Virumaa juba üle 20 aasta pikisilmi Eesti riigi suuremat tulemist ning kahtlemata on vältimatu riigi suurem ja

Sisekaitseakadeemia lahkumine tähendaks ka visuaalses mõttes põgenemist ja piirkonna jätmist Lasnamäe nõlval kõrguva õigeusu kiriku varju.

Enn Soosaare raamatud täidavad 36 riiulit Keilas avati eile kõigile huvilistele kasutamiseks tõlkija ja publitsisti Enn Soosaare (1937–2010) isiklik raamatukogu. Kultuurilooliselt ja bibliograafiliselt väärtuslikud teosed asuvad Harju maakonna raamatukogus. Kirjamehe kogu hõlmab 9297 köidet ja hulk ajakirju – kokku 36 riiulitäit materjale. Enn Soosaar oli 1990. aastatest peale üks silmapaistvamaid Eesti kaasaegseid avalikke intellektuaale, kes oli hästi tuttav lehelugejatele, pikka aega tegutses Soosaar ka Postimehe kolumnistina. Pildil näitab kirjandusloolane Toomas Haug äsja avatud Soosaare kogu juures, kui tähtis oli publitsisti jaoks tema riiulitele seatud köiteid süstematiseerida. PM foto: mihkel maripuu

Kood avab fotogalerii raamatukogust.

vahur kersna ajakirjanik

jõulisem kohalolek selles regioonis. Kogu Ida-Virumaa vajab ilmset Eesti julgeoleku huvides veel üht sõjaväeüksust, loogiline oleks piirivalve koosseisu tugevdada. Näiteks sisekaitse operatiivrügemendi asemel, mis omal ajal ära kaotati, võiks luua piirikaitse operatiivrügemendi. Sõjaväestatud politsei mudeli järgi, mis oleks analoogiline Itaalia või Austria karabinjeeridega. Narva-Jõesuusse kui looduslikult võrratusse kohta saaks rajada kaitseväe puhkekodu, suure kompleksi, kus viibiks pidevalt kohal meie sõjaväelasi. Võimalusi oleks mitu ning nende puhul ei kaasneks millegi olemasoleva äralõhkumist.

okkuvõttes on taas propageeritav nn investeering Kirde-Eesti piirkondlikku arengusse ja Eesti riigi stabiilsusesse ja toimimisse üsna küsitava väärtusega. Tahaks küsida nendelt, kes üritavad jällegi sisekaitseakadeemiat Ida-Virumaale kolida, järgmised avalikku vastamist eeldavad küsimused. 1. Kas vahepeal (viimase aasta jooksul) on tehtud uuringuid akadeemia Ida-Virumaale viimise otstarbekuse (mitteotstarbekuse) kohta? Kui jah, siis millised olid tulemused? 2. Kas varemalt oli kavandatud bartertehing, kus Kreenholmi manufaktuuri krunt oleks läinud riigile, mille eest selle omanikule oleks antud sisekaitseakadeemia praegused krundid (Kase tänaval, Murastes ja Paikusel)? Kas on võimalik, et kavandatud tehinguskeem on aktuaalne siiani? 3. Kas IRLi või mõne teise suurpartei finantseerijate hulgas on isikuid, kes saaksid sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimisest kaudset või otsest materiaalset tulu? Kas neile isikutele kuulub sellest kolimisest kasu saavaid äriühinguid? 4. Kas IRLi või mõne teise suurpartei liikmete hulgas on isikuid, kes saaksid sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimisest otsest või kaudset materiaalset tulu?

Noh jah, valisime ära

õikvõimalikud eksperdid käisid esmaspäeval ringi üksjagu hapude nägudega. Ühelt poolt nende ennustused eriti ei täitunud ja teisalt – vaid 36,44 protsenti Eesti hääleõiguslikest kodanikest realiseeris oma õigust. Ei uskunud ju lõviosa meedias kümblevatest inimestest, et kodumaiste poliitikute koorekihi mees-mehe-vastukätš, bellum omnia contra omnes vaid hädiselt kolmandikule korda läheb. Senimaani kratsitakse kukalt. Kas ei saanud piisavalt vahtu klopitud?! Nii uhket valimisstuudiot kui pühapäeval ETVs pole siinmail varem nähtud. Tehniliselt sedavõrd moodsat, sellisel tasemel arvutigraafikaga. Rahvusringhääling pingutas tõsiselt ning näitas, milleks on suuteline. Aga vaatajad? Keskmiselt kogunes neid neljatunnist mammutsaadet kaema 76 000, kesköiseks finaaliks ajas end jalule 102 000. Need ei ole iseenesest hullud arvud. Meeldetuletuseks: Eurovisooni finaali vaatas tänavu 148 000 huvilist, poolfinaali Tanjaga 244 000. Ehk lohutab kedagi ka teadmine, et Eesti läbi aegade resultatiivseima jalgpalluri Andres Operi esmaspäevane lahkumisetendus kohtumises Gibraltariga pälvis väljaspool staadionitribüüne 20 000 vaatajat. Mis puutub hääletamisse, siis eurolaulu finaalis kasutas 96 senti maksnud võimalust tulemuses kaasa rääkida 43 630 eestimaalast ning pühapäevast tasuta kodanikuõigust 328 493 isikut. Teadaolevalt 22 maailma riigis on valimised tänapäeval kohustuslikud. Neil, kes Boliivias hääletama ei lähe, külmutatakse palk pangas kolmeks kuuks. Peruus ja Kreekas võidakse mittehääletaja ilma jätta mõnedest riigi pakutavatest teenustest. Brasiilias ei saa passi, Itaalias võivad tekkida raskused lasteaiakohaga. Argentinas pääsed valimistest vaid juhul, kui elad hääletuspaigast kaugemal kui 500 km – ja selle kohta peab olema kohalikust politseist tõend. Austraalias tehakse trahvi, selle maksmata jätmisel võib sattuda vanglasse. Belgia seadus näeb samuti ette trahvi, kuid 2003. aastast peale pole kedagi sedamoodi karistatud. Kui aga Belgia kodanik ei osale 15 aasta jooksul neljadel valimistel, ei saa ta enam avalikus sektoris tööd. Pühapäevastel valimistel oli Belgias osalusprotsent 90.

esti on muidugi üks maailma vabamaid maid. Me ei saa kuidagi ega kunagi teada, kes olid need inimesed, kes valimistel käisid. Või kes ei käinud. Küll teame, et ETV valimisõhtu vaatajate hulgas oli kõrgharidusega inimeste suhteline osakaal kolm korda suurem kui põhiharidusega inimeste oma. Ons nii, et pööblit ei huvita? Või – pigem räägime vaimupööblist, pööbellikust suhtumisest, mis tihtipeale ei sõltu ei haridusest, vanusest ega varandusest. Valimised näitavad suhtumist oma riiki. Need värskeimad ka suhtumist Euroopasse, sellesse mängu, kuhu me oleme tahtnud ja milles oleme nüüd osalised. Miks peaksime väljakule saatma klouni, jopski või lihtsalt rumala inimese? Pealegi, järgmise seitsme aasta jooksul voolab Eestisse 5 890 000 000 eurot Euroopa raha. Tõesti ei huvita või? Kui juhtusite nägema laupäevases «Aktuaalses kaameras» Vahur Lauri tehtud lõpulugu, siis – mingis kategoorias vääriks see ERRi aastapreemiat. Paariminutiline süžee rääkis sellest, kuidas Jumalast unustatud Pillapalu külas, kust kord nädalas, teisipäeviti käib buss linna, elab pensionär Leida, kellel on kaks kassi ja üks kana. Ja sellest, kuidas ja miks sõitis Leida teisipäeval linna valima. Ning keda ta valis. Selle ilusa, elatanud naise paaris lauses, aga enamgi veel tema selgetes silmades peegeldus elutarkuse, usu, lootuse ja armastuse ookean.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KIRJANDUS. Kirjandusfestivali HeadRead külaline Lionel Shriver kirjutas romaani ülekaalulisusest.

Väike õde, suur vend arvustus kätlin kaldmaa kirjanik ja tõlkija

Lionel Shriver

«Suur vend» kiInglise keelest tõlkinud Johanna Ross Sarjast «Moodne aeg»

son, edukas džässmuusik, kes on nooremale õele alati olnud see, kellele alt üles vaadata. Viimasest kohtumisest on möödunud neli aastat ja vahepealse aja jooksul on suurest vennast tõejo poolest suur vend saanud – ta p kaalub nüüd peaaegu 200 kilo. k Nii läheb lahti lugu, kus ssuure ja väikese rollid on ootamatult vahetusse sattunud ja m õde püüab viimse piirini teha õ kõik, et venda aidata. k

Varrak 2014

ionel Shriver kirjutab pakse raamatuid suurtest asjadest. Tema eelmine eesti keelde tõlgitud raamat oli «Me peame rääkima Kevinist», mis käsitles koolivägivalda, kitsamalt seda, kuidas kasvab üles inimene, kellest saab see, kes tõstab relvaga käe kaaslaste vastu. Ta ise ütleb intervjuus teemade valiku kohta nõnda: «Teemade lai valik hoiab mind oma tööst ja muust maailmast huvitatuna. Ma kasutan raamatuid, et mõnel teemal juurde õppida. Viimasel aastal olen lugenud majandusest, mis on palju põnevam, kui ma arvanud oleksin.» Kevinist kirjanik enam eriti rääkida ei taha, niivõrd palju kordi on teda peetud koolivägivalla eksperdiks, et ühel päeval oli see liig mis liig. Shriveri viimane raamat on eelmisel aastal ilmunud «Suur vend» («Big Brother»), mis äsja ka eesti keeles välja tuli. See on lugu õest ja vennast ja ühiskonda haaranud kehakaalu kinnismõttest. Lühidalt öeldes seisneb lugu selles, et ootamatult eduka äri omanikuks saanud Pandorale tuleb külla suur vend Edi-

Isiklik kokkupuude Is Kirjanikul on selle teemaga ka isiklikud kokkupuuted, 2009. aastal suri tema enda vanem vend haiglase ülekaalulisuse tagajärjel. «See pole autobiograafiline romaan – tegelased, perekond ja süžee on kõik välja mõeldud –, aga ma ei tea, miks ma peaksin varjama, et see probleem on ka minu perekonda lähedalt puudutanud,» ütleb Shriver. Ja ega ta ole seda kunagi varjanudki.

Kehakaalust on saanud teema, mis tekitab stressi juba väikestele lastele, täiskasvanutest rääkimata. Kehakaalust on saanud teema, mis tekitab stressi juba väikestele lastele, täiskasvanutest rääkimata. Sellest räägitakse ja räägitakse ja räägitakse – ja ikka ei ole sest kunagi küllalt, ikka maadlevad inimesed sellega, et vastata enda ideaalsele ettekujutusele endast, või veel hullem – teiste ettekujutusele endast. «Kui paksusest rääkimine – ja sellest lugemine, kirjutamine, dokumentaalfilmide tegemine ja vaatamine – probleemi lahendaks, oleks see ammu lahendatud. Ma ei ole pähe võtnud mõelda välja täiuslik lau-

se, mis kõik lõpuks ometi kõhnaks teeks. «Suur vend» käsitleb rohkem seda, miks me üle sööme, ja arutleb, kas me ei tee mitte kaalust liiga suurt numbrit. Kaal tähendab meile liiga palju nii teiste kui enda puhul.» Meedia pakub meile väga rangeid kujutluspilte, millised edukad inimesed välja näevad. Kas ülekaaluliste meeste ja naiste vahel on vahe? «Enam mitte. Naisi hinnati aastaid kaalu alusel, samal ajal kui mehed võisid olla millised iganes ja neile tehti kõiksuguseid järeleandmisi. Aga g tänapäeval, paraku, on mehed oma keha suhtes htes sama neurootilised kui naised. ed. Kuigi mehed varjavad vastikust ikust oma ümbermõõdu suhtes es sooviga «vormi saada», leiavad avad küsitlused, et tavaliselt iselt käivad mehed trenni nni tegemas, et alla võtta. Nii et selle asemel et naised aru pähe võtaksid, on mehed meiega meie väiklases hullumeelsuses elsuses ühinenud. See on masendav.» ndav.» Romaanis aanis võtab Pandora venna a eest vastutuse üle ja proovib tal aidata normaalkaalu tagasii saada. Seda tehes jätab ta aastaks astaks maha omaenda perekonna na ja riskib selle kaotusega. Kui tõelised on sellised perekondlikud rekondlikud suhted, mis lapsepõlvest st alguse saavad? Kuidas need täiskasäiskasvanuellu u kaasa tulevad? «Mu romaan maadleb teemaemaga, mil määral me oma perekonnaliikmete kmete eest vastutastutame,» ütleb eb Shriver. «Veidral Veidral

Vaata festivali Headread kava

Lioneli Shriveri järgmine romaan räägib majanduslangusest Ameerikas. foto: repro

kombel viib osa vastutuse enda kanda võtmine paratamatult selleni, et vastutatakse üha rohkem. Kui sugulastest lihtsalt eemalduda ja mõelda, et nende elu on nende teha, oled sa vaba. Kui püüad aidata, on peaaegu võimatu piiri tõmmata ja öelda, et olgu, ma tegin, mis suutsin, nüüd aitab. Vastutus töötab ainult ühes suunas: seda ei saa tagasi anda. Mind huvitavad eriti täiskasvanud õdede-vendade suhted, mis tunduvad erakordselt valivad. Lapsena ei ole midagi parata, tuleb ninapidi koos olla. Täiskasvanult saavad õedvennad olla nii lähedased või kauged kui soovivad.»

Lootus jääb Ülesöömine on sõltuvus nagu iga teine. Niisamuti võib sõltuvusse sattuda alasöömisest või nn tervislikust toitumisest. Ainult et toitumisega seotud kinnismõtete vastu on keerulisem võidelda.

«Suuremal osal inimestest on «sõltuvusse sattuv iseloom»,» arvab Shriver. «On täiesti normaalne, et kui inimene leiab midagi, mis talle meeldib, tahab ta seda aina rohkem. Minu elu koosneb kapatäiest pisikestest sõltuvustest. Pealegi, kas me kõik pole mitte toidust sõltuvuses? See ületoitumise kontrolli alla saamise nii raskeks teebki. Alkohoolikud ja heroiinisõltlased saavad puhta lehe keerata ja tarbimise lõpetada, aga söömisest ei saa loobuda. Tõtt-öelda on see, mida kaks peategelast p romaanis valesti teevad. teev Nad loobuvad söögist, toitudes toit mitu kuud ainult proteiinijookidest. Aga säärane proteiini vedeldieet ei valmista neid tavedeldiee valiseks eluks ette.» Õde ja j vend, Pandora ja Edison, saavad saa range dieedi abil mõlemad oma ülekaalust lahti. Nüüd ometi võib alata õnnelik elu, aga ag muidugi ei lähe kõik nii, nagu ideaalis ette võiks kujutada. Muidu M ei oleks see LioShriveri kirjutatud raamat. nel Shriv Lootus jääb. jä Lionel Shriv Shriveriga on võimalik kohtuda laupäeval ke kell 16 Kirjanike Majas, kus temaga ves vestleb tõlkija Johanna Ross. Lisaks juhatab juhat ta sisse samal päeval kell 20 kinos Sõ Sõprus algava filmi «Me peame Ke rääkima Kevinist».

Lionel Shriver • 57-aastane ameerika kirjanik ja ajakirjanik, elab Londonis. • 12 romaani autor, tuntuim neist «Me peame rääkima Kevinist», mis pälvis ka Orange Prize’i, mis antakse naisautori kirjutatud ingliskeelsele ja Inglismaal ilmunud romaanile. • Ta on teinud kaastööd sellistele väljaannetele nagu The Wall Street Journal, Financial Times, The New York Times ja The Economist. PM

Heliloojate festivali fookuses Jüri Reinvere janar ala, janar.ala@postimees.ee

smaspäeval algab XIII Eesti heliloojate festival, mille nimiheliloojaks on tänavu Jüri Reinvere. Esiettekandele tuleb Reinvere uudisteos «Saabumine Liguuria rannikule». Teos on inspireeritud inglise romantilise poeedi Percy Bhysse Shelley loomingust. Liguuria mere rannikul Itaalias meeldis Shelleyle koos sõpradega ( Lord Byron jt) käia ning seal asuvas Viareggio linnas ta ka suri. 2005. aastast Berliinis resideerivat Reinveret ja tema loomingut iseloomustatakse kui erakordselt sõnatundlikku, asukohaga kuskil muusika ja kirjanduse kokkupuutekohas. Enim on Reinvere siinses meediaruumis tähelepanu pälvinud 2012. Soome rahvusooperis esietendunud ooperiga «Puhastus», mille libreto kirjutas Reinvere ise Sofi Oksaneni samanimelise romaani põhjal. Oksanen, muide, on Reinve-

ret nimetanud «tõeliseks eesti päritolu kosmopoliidiks».Tänavu sügisel esietendub Norra rahvusooperis norralaste rahvuslik uhkus «Peer Gynt», mille libretistiks Reinvere samuti. Lisaks mainitud esiettekandele on festivali jooksul võimalik kuulata valikut Reinvere varasematest teostest ning ka tema luulet. «Saabumine Liguuria rannikule» tuleb esitusele Berliinist pärit ensemble mosaik ettekandel dirigent Enno Poppe juhatusel ning seda nii 2. juunil Tartus Jaani kirikus kui 3. juunil Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Peamiseks kontserdipaigaks, nagu heliloojate festivali puhul traditsiooniks on saanud, Tartu Jaani kirik. Lisaks Reinverele jõuavad festivali jooksul kuulajateni esiettekanded Monika Mattiesenilt, Lauri Jõelehelt, Tatjana Kozlova-Johanneselt, Liisa Hirschilt, Mart Siimerilt jt. 8. juunini kestva festivali kunstiline juht on Monika Mattiesen.

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || VABA AEG || 17

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 29.05 kl 19 Jassi Zahharov 60! Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov jt

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 30.05 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Abigail Sheppard, Aleksandr Prigorovski jt 31.05 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Heli Veskus, Lauri Vasar, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 1.06 kl 12

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 3.06 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt 5.06 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hambrugi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Lauri Vasar, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Eri Klas Osades: Kristel Pärtna, Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 29.05 kl 19 Viimast korda!

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

NOKIA KONTSERDIMAJA

Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

VARGAMÄE REHETARES 29., 30.05 kl 14 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

KURESSAARE LINNATEATRIS

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

30.05 kl 19

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

KÜÜNIS 29.05 kl 19 Viimane etendus!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

RAKVERE TEATER

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit, lastele Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

KURESSAARE KULTUURIKESKUSES 3.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

TORNIMÄE RAHVAMAJAS 4.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

31.05 kl 19 Lisaetendus!

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

A. L. Webberi muusikal

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

3.06 kl 11 ja 13

6.06 kl 19

EVITA

SAUEAUGU TEATRITALUS

TOPELTELU

ÕISU MÕISA PARGIS

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

BAJADEER

VANAD JA NOORED

UGALA TEATER

30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

SUURES SAALIS

6.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

VARGAMÄE REHETARES

11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 29., 30.05 kl 13 2., 3., 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

JÄRVAKANDI KULTUURIHALL 30.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕISAS 6.06 kl 19 Esietendus! 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 1.06 kl 16

Keskaja muusika ja tants Tryzna Poolast, pilet 5/7 3.06 kl 20

KUULAMISED: «Uputiit»

A.H.Tammsaare katkeid loevad Theatrumi näitlejad + Peeter Margus viiulil, pilet 5/10/15/20 4.06 kl 20

KALLIS ÕHTU

Tõnis Rätsep ja Henn Rebane pilet 5/10/15/20 7.06 kl 19

rahva-jutud-lood-laulud Piret Päär ja Tuule Kann pilet 5/10/15/20 9.06 kl 20

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

NOBLESSNERI KVARTALIS, JAHTKLUBI II-KORRUSEL 7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

pilet5/10/15/20

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

THEATRUMIS

30.05 kl 19 Eelviimane etendus

workshop Aidas. Pilet 2.Juunis on Ait avatud 10–20 jaanilaupäeval ja jaanipäeval suletud

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 30.05 kl 18 Reserveeritud!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 31.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 3., 7., 9., 10.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

FAUST

Et keha mäletaks (Memories for Life)

9., 10., 11.06 kl 18

SUURSADAMAS HIIUMAAL

A. Toikka

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

KONTSERT EESTI KONTSERT

29.05 kl 19 Viimane etendus!

TREFF: Walny nukuteater Poolast

26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kavas eri osakondade parimad palad. Piletid 5/3 eurot (müügil kohapeal) ema.edu.ee/kontsert

EESTI JAZZLIIT

H. Hütt ja S. Põllu

Priit Strandbergi autoriõhtu segakooriga HUIK!

8.06 kl 13

KURESSAARE LINNATEATRIS

21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Piletid kohapealt, Piletilevist ja Piletimaailmast. Info: www.jazz.ee

NO99 JAZZKLUBI 30.05 kl 22

www.concert.ee

VALGA JAANI KIRIK 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

SUURE MUNAMÄE VAATETORN (Haanja) 30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL” Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

VALKA LAULULAVA (Läti) 31.05 kl 19

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent PEETER SAAN Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

MUSTPEADE MAJA 5.06 kl 19

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hooaja lõppkontsert «EMTA AASTA MUUSIKAS»

Kevadhooaja lõpujämm

TELETORN 29.05 kl 21

Laura Junson & Band, Teletorni Jazz

CORELLI MUSIC

Vaata lisa: www.corelli.ee

PUURMANI LOSS (Jõgevamaa) 29.05 kl 19

TOOMPEA MUUSIKASALONG (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

VALGA GÜMNAASIUMI KOKKUTULEK www.valgagym.ee

Valga Gümnaasium ootab 7. juunil vilistlasi ja endisi õpetajaid kooli kokkutulekule! Kell 18 aktus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1).

Kell 20 vilistlaste koosviibimine

Kuperjanovi 10. Info telefonil +372 766 3830, kool@valgagym.ee

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

30.05 kl 17.30

7.06 kl 19 Eri Klas 75

18 || SPORT || POSTIMEES, 29. MAI 2014

Koondis Kanguri ja Venega ei arvesta KORVPALL. Kuigi Kristjan

Kangur ja Siim-Sander Vene kuuluvad eile avaldatud Eesti korvpallikoondise 25 mängijast koosnevasse kandidaatide nimekirja, on vähetõenäoline, et need mehed eeloleval suvel tegelikult ka koondise eest mängivad. «Nende meestega me tänavu ei arvesta,» kinnitas korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. «Mängija tervis on ikkagi kõige tähtsam ja seepärast ei hakka me neid mingil juhul survestama. Eelolev suvi on vigastustest taastumiseks kõige parem aeg.» Kuhi lisas, et ülejäänud seni koondise tuumiku moodustanud mängijad on koondisega liitumisest huvitatud. Eesti koondis koguneb esimestele treeningutele 3. juulil, kaks nädalat hiljem kohtutakse Pärnus ja Valgas Läti koondisega, 26. ja 27. juulil mängitakse Viljandis ja Tartus Taaniga. Nendes mängudes antakse ilmselt võimalus paljudele noorematele mängijatele. Selle eesmärgiga said koondisekutse ka mõned sellised mehed, kes pole varem koondise ringi kuulunud: Janari Jõesaar, Rauno Nurger, Sven Kaldre, Jaan Pudet ja Joonas Järvelainen. «Enda tõestamiseks saavad mitmed mängijad võimaluse B-koondises, parimad aga ka A-koondises,» rääkis peatreener Tiit Sokk, kelle sõnul käib kogu tegevus selle nimel, et koondis oleks võimalikult heas seisus 2015. aasta EM-finaalturniiri ajaks. A-koondis koguneb alles augusti alguses ning kohe mängitakse Tallinnas ka igasuvine nelja meeskonna turniir. Kuhi sõnul on koondise tegevuskava paigas 80 protsendi ulatuses ning lõplik selgus peaks saabuma lähiajal. Suure tõenäosusega ootab Eesti koondist ees ka välisturnee. Peep Pahv

Kandidaadid • Sten Timmu Sokk (Craiova, Rumeenia) • Tanel Sokk (BC Kalev/Cramo) • Martin Dorbek (TYCO Rapla) • Erik Keedus (TTÜ KK) • Rait-Riivo Laane (TYCO Rapla) • Gert Dorbek (TÜ/Rock) • Rain Veideman (BC Kalev/ Cramo) • Gregor Arbet (BC Kalev/Cramo) • Tanel Kurbas (TÜ/Rock) • Kristo Saage (BC Rakvere Tarvas) • Janari Jõesaar (Ole Miss Rebels, USA) • Sven Kaldre (TYCO Rapla) • Jaan Puidet (TTÜ KK) • Kristjan Kangur (Emporio Armani Milano, Itaalia) • Siim-Sander Vene (Žalgiris Kaunas, Leedu) • Timo Eichfuss (TÜ/Rock) • Toomas Raadik (KK Pärnu) • Indrek Kajupank (BC Kalev/ Cramo) • Joonas Järvelainen (TTÜ KK) • Janar Talts (TÜ/Rock) • Joosep Toome (TÜ/Rock) • Rain Raadik (TTÜ KK) • Kristjan Kitsing (BC Kalev/ Cramo) • Reinar Hallik (CSM Oradea, Rumeenia) • Rauno Nurger (Sunrise Christian Academy, USA)

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Kodusel finaalturniiril rahuldab viiekordset maailmameistrit Brasiiliat ainult võit. Nagu ajalugu tõestab, loetakse kõik alla selle igal juhul läbikukkumiseks.

Rahvuslik tragöödia või ülim võit Brasiilia madis kalvet

• Koht FIFA tabelis – 4.

reporter

• Peatreener – Luiz Felipe Scolari

maailmameistrivõistlused jalgpallis

• Kapten – Thiago Silva • Rekordinternatsionaal – Cafu, 142 mängu • Suurim väravakütt – Pele, 77 väravat

• Maailmameister – 1958, 1962, 1970, 1994, 2002

gal riigil on oma rahvuslik katastroof, mida ikka kurbusega meenutatakse. Tänavu jalgpalli MMi võõrustava Brasiilia jaoks on ajaloos must päev 16. juuli 1950, kui Rio de Janeiros Maracana staadionil kaotati ligi 200 000 silmapaari ees MMfinaal 1:2 Uruguayle. Kuigi Brasiilia on küll viiekordne maailmameister, mäletatakse toonast hävingut siiani kohati isegi paremini kui suuri triumfe. Seega ongi algav MM justkui võimalus kunagised haavad kinni lappida. Samas on olemas ka võimalus uueks rahvuslikuks tragöödiaks.

• Copa America võitja – 1919, 1922, 1949, 1989, 1997, 1999, 2004, 2007 • Konföderatsioonide karikaturniiri võitja – 1997, 2005, 2009, 2013

Brasiilia mängud 2014. aasta MMil A-alagrupis 12. juunil Brasiilia – Horvaatia 17. juunil Brasiilia – Mehhiko 23. juunil Brasiilia – Kamerun

mine nelik Dani Alves, Thiago Silva, David Luiz ja Marcelo panustab samas ohtralt ka rünnakule, mis omakorda võib luua eelduseks nii eduks kui ka katastroofiks. Vaadates Euroopa tippklubisid, võib sealt peaaegu igaühest leida mõne brasiillase ning nii on ka nende koondises palju tuntud nimesid, kuid maailma tasemel superstaaridest tuleb ka neil puudus kätte. Valus hoop oli kindlasti ka Madridi Atleticos särava hooaja teinud Diego Costa otsus hakata sünnimaa asemel esindama hoopis valitsevat maailmameistrit Hispaaniat.

Ajalugu Ainsa koondisena kõikidel MMidel osalenud Brasiilia jõudiski esimest korda finaali 1950. aasta kodusel MMil. Esikohamängu eel valmistuti juba hoogsalt tiitlipeoks, kuid reaalsus oli palju karmim. «Brasiilia asus otsima kaotuse põhjuseid. Kuigi ametlikult Brasiilias rassismi eitati, tembeldati süüdlasteks just tumedanahalised Bigode, Juvenal ja väravavaht Barbosa,» kirjutab Andres Must raamatus «Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade». «Barbosa on öelnud, et tema elu kõige kurvem hetk saabus kaks aastakümmet pärast finaalmängu, mil ta poes olles nägi, kuidas üks ema näpuga talle osutades oma pojale seletas, et see on mees, kes kogu Brasiilia nutma pani.» Häbistav taak saatis teda terve elu ning nii keelas Brasiilia jalgpalliliidu president Ricardo Teixeira 1993. aastal Barbosal televisioonis koondisemängu kommenteerimise ja ühel juhul ei lubatud teda rahvusesinduse treeninglaagrisse, kuna teda peeti halva õnne toojaks. «Brasiilia kohtusüsteemis on maksimumkaristus 30 aastat, kuid mina olen pidanud maksma juba 50 aastat, ja seda asja eest, milles mina ei olegi ju süüdi,» sõnas Barbosa 2000. aastal vahetult enne surma. Järgneva ajastu võib Brasiilia jalgpallis kokku võtta aga ühe nimega, milleks on Pele. Seni ainus kolmekordne (1958, 1962 ja 1970) mängijast maailmameister on paljude arvates läbi aegade suurim pallivõlur, kes muutis kollastes särkides brasiillased surematuks 1970. aasta MMiga. Suuri telereitinguid toonud maailmameistrivõistlusi kanti esimest korda üle värvitelevisioonis ja sealt on paljude arvates tekkinud Brasiilia jalgpallikoondist saatev võitjate kuvand. Nagu ütleb kõnekäänd:

Ootused

Brasiillased on MMi eel pannud suured lootused oma noorele ründestaarile Neymarile. foto: reutersscanpix

«Inglased leiutasid küll jalgpall, kuid brasiillased lihvisid selle mängu täiuslikuks.» Ilusa jalgpalliga (loe: te võite meile lüüa mitu väravat, kui meie lööme ikka ühe rohkem) ei õnnestunud brasiillastel järgnevalt rohkem maailma valitseda. 1994. aastal võideti oma neljas tiitel tunduvalt konservatiivsema mängustiiliga ning 2002. aastal vaimustasid maailma kolm R-i: Ronaldo, Ronaldinho ja Rivaldo. Oma küllaltki omapärase ja paljusid lap-

sevanemaid pahandanud tukasoenguga Ronaldo eestvedamisel võideti seni viimane ehk viies tiitel.

Staarid MMi eel tiirleb Brasiilias kõik vaid ühe mehe ümber – selleks mängijaks on loomulikult Neymar. 22-aastasest FC Barcelonas pallivast superstaarist on räägitud juba aastaid ja brasiillased loodavad, et just nende uus ebajumal toob neile kodukamaral tiitli. Vaatamata noorusele on ta rahvusesinduses

mänginud juba 47 korda ja löönud koguni 30 väravat. Eelmisel suvel juhtiski ta kodupubliku ees Brasiilia Konföderatsioonide karikaturniiri võitjaks, kuid MMiga seda turniiri võrrelda ei kannata. Nii leiavadki paljud, et noore mehe õlgadele on asetatud ilmselgelt liiga suur ootuste koorem. Brasiillasi teatakse eelkõige nende ründava ja ilusa mängustiili poolest, kuid teist MMi järjest võib tõdeda, et kõige nimekam on just Lõuna-Ameerika suurriigi kaitseliin. Tagu-

Korraldajana pääses Brasiilia otse MMile ja seetõttu ei pidanud nad mängima valikmänge. Seega on kahel viimasel aastal tulnud leppida sõpruskohtumistega ja nende jaoks võidukalt lõppenud Konföderatsioonide karikaturniiriga. Koorem Brasiilia koondislaste õlgadel on kindlasti suur ja neilt oodatakse vaid võitu, sest selles jalgpallihullus riigis on kõik muu lihtsalt läbikukkumine. Seega on aeg küps uute kangelaste või patuoinaste sünniks. Samas ei tohiks olla ühtegi põhjust, miks peaks mängijate motivatsioonis kahtlema. Nii on juba tänavuse klubihooaja jooksul räägitud, et mitmed brasiillased ei ole koduklubides piisavalt pingutanud ja jõudu hoitakse koduseks MMiks. Finaalturniiri alagruppide loosimise järel võisid brasiillased nii rõõmustada kui ka kurvastada. Kui alagrupikaaslased Horvaatia, Mehhiko ja Kamerun on võõrustajate jaoks eeldatavalt alistatavad vastased, siis edasipääsu korral tuleb neile kaheksandikfinaalis vastane B-alagrupist, kus mängivad Hispaania, Holland, Tšiili ja Austraalia. Kuni eelmise MMini oli Brasiilia ainus maailmameister, kes ei olnud koduväljakul MM-tiitlit võitnud. LõunaAafrika Vabariigis tõusis nende kõrvale nüüd ka Hispaania. Seega on võidusurve tänavu ehk isegi topeltsuur.

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Vennad Toobalid püüavad Eesti koondise taas EM-finaalturniirile tüürida.

foto: volley.ee

VÕRKPALL. Eesti rahvusmeeskonna mängu juhtivad vennad Kert ja Andres Toobal on tippu jõudnud tänu toetavale perele ja tööle.

Toobalid, koondise kõige rahulikumad mehed mariel gregor Kreeka

uroopa meistrivõistluste valikmängudel osalev võrkpallikoondis alustab täna Kreekas Piraeuses alagrupi teist vooru tugeva Slovakkia vastu. Peatreener Gheorghe Cretu valis sidemängijatena koondisse vennad Kert ja Andres Toobali. Türilt pärit võrkpallurid jäid ala juurde pidama noorelt. Vanem vend Kert (34) läks Villi Vantsi juurde trenni ning nooremad Kermo (32) ja Andres (25) käisid tema jälgedes. Keskmise venna sporditegemisele tõmbasid kriipsu peale vigastused. Ka Toobalite vanemad on spordiinimesed, ema mängis samuti võrkpalli ja isa tegeles suusatamisega. «Keegi meid sporti tegema ei sundinud, küll aga olid vanemad väga toetavad ja ilma nendeta poleks me siin, kus nüüd oleme,» tunnustab Kert ema ja isa. «Jõlkusin vanemate vendadega alati kaasas, ilmselt nad alati selle üle väga rõõmsad ei olnud, aga mis neil üle jäi,» räägib Andres lapsepõlvest. «Mingeid hulle tülisid meil siiski ette ei tulnud.» Koondisega reisides elavad vennad ühes hotellitoas ja liiguvad ringi kui paarisrakend. «Oleme alati hästi läbi saanud

ja jututeemasid jagub siiani. Iseloomult oleme Andresega üsna sarnased, sellised rahulikupoolsed. Keskmine vend on natuke ägedama loomuga,» muigab Kert. «Suhtleme palju ka hooaja jooksul. Eriti tihedalt rääkisime siis, kui mul Prantsusmaal olles vigastuse tõttu keeruline aeg oli. Tol ajal oli vend suureks toeks,» ütleb Andres. «Inimesena on ta hästi rahulik. Räägib siis, kui on midagi öelda,» ütleb noorem vanema venna kohta. Traumad on seganud ka Kerti ja Andrest, neist viimane taastub siiani raskest puusatraumast. «Tal on ikka tõsisemat laadi operatsioonid olnud. Ses osas tuleb Andresele kõvasti au anda, et nende kiuste siiani tippspordis jätkata tahab. Paljud oleksid samas olukorras ammu ketsid varna riputanud,» ütleb Kert.

Andrese vigastuste jada Vigastuste tõttu tuleb välja ka Andrese hetke suurim miinus – vähene mängukindlus. «Kui nii pikk paus sisse jääb, on raske kohe enesekindlust leida,» sõnab Kert noorema venna kohta. «Koondises oldud ajaga on ta ses osas suure sammu edasi astunud, kuigi mõõnahetki tuleb ikka sisse.» «Andres on pikem ja pikemate kätega ja selleni pole mul võimalik küündida,» toob Kert välja noorema venna eelise. «Mängust saab ta hästi aru ja kui mingeid ülesandeid antakse, suudab neid üsna täpselt täita,» lisab Kert. «Sportlikku na-

EM-valiksari Kreeka Piraeus Ajakava: 29.05 17.00 Eesti – Slovakkia 30.05 19.30 Eesti – Kreeka 31.05 18.00 Ungari – Eesti Tabeliseis: 1. Slovakkia (6 p) 2. Kreeka (6)

kui algul eeldati ning oli päris raske lõikus.» Et üks puus on teisest kõrgemal, tuleb tal siiani eriharjutusi teha ja igapäevaselt valuvaigisteid neelata. «Kuigi uuringute järgi peaks kõik nüüdseks justkui korras olema, pole valu kadunud. Nüüd püütakse asjale ka kesknärvisüsteemi kaudu nii-öelda restarti teha,» räägib sidemängija, kes aitas Bigbank Tartu kevadel Eesti meistriks.

3. Eesti (6)

Vanemate eeskuju

4. Ungari (0)

«Tartus sain trenni teha, aga ega mängukindlus pole veel see, mis võiks olla,» ütleb Andres, kel uueks hooajaks pole veel töökohta olemas. «Olen kõikidele pakkumistele avatud ja klubi osas mingeid kokkuleppeid veel ei ole,» ütleb Tartu Ülikoolis magistriõpinguid jätkav võrkpallur. Ka vanem vend pole traumadest pääsenud, õlavigastuse tõttu oli ta sunnitud terve hooaja vahele jätma. Mõlemad mängumehed toovad esile vanemate rolli sportlaseks kujunemisel. «Ilma nende toeta oleks väga keeruline olnud. Näiteks kui Andres hakkas Pärnus mängima, käis ta ju veel Türil koolis. Siis viis isa teda iga päev trenni. Tuli töölt, võttis Andrese ja sõitis Pärnusse, ootas kaks tundi ja sõitis siis tagasi. Nii 11.–12. klassini. Vanemad on meid alati toetanud,» tõdeb Kert. «Mõistagi on koos vennaga Eestit koondises esindada väga uhke tunne. See on tunnustus ka meie esimesele treenerile Villi Vantsile,» sõnab Kert.

haalsust võiks ehk rohkem olla, aga eks see on ka enesekindlusega seotud.» «Kert on tunduvalt enesekindlam ja stabiilsem. Ja oskab end rohkem maksma panna. Mina võtan ka väikseid eksimusi rohkem südamesse. Ühine on mänguliselt see, et selja taha tõstmine on mõlemal parem kui ettepoole. Blokis on vend väga hea, aga kõrguse poolest ma alla ei jää. Kuigi Kert kerkis kunagi ikka väga kõrgele,» võrdleb Andres. Andrese vigastuste jada sai alguse 2011. aastal. «Kukkusin väljakul ja tegin põlve pealt veidi naha katki, tekkis põletik ja vajasin operatsiooni. Järgmisel aastal vigastasin kontrollmängus puusa, hiljem muutus valu väga tugevaks ja lõpuks olin sunnitud Prantsusmaa klubist lahkuma,» kirjeldab Andres juhtunut. «Lõpuks üks Soome arst tegi operatsiooni, mille käigus selgus, et olukord oli tõsisem

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 29. MAI 2014

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

ELLUJÄÄJA. Võilill on suurepärane levija, tema seemned säilitavad kaua idanevuse, taim

Võilill – kellele silmailu liis velsker reporter

Kui hobiaednikud peavad võilille paharetiks, kes ilusa muru kollase tutiga ära rikub, siis botaanikud leiavad, et taim on osake loodusest ega ähvarda kuidagi ökoloogilist tasakaalu. «Umbroh i on ta i m , mis on omandanud kõik el lujää m isek s vaja likud oskused, välja arvatud oskuse kasvada sirgetes ridades,» muigas Tallinna botaanikaaia vanemaednik Jaan Mettik. Mettik leidis, et kahjulik võilill küll ei ole. «Võib et öelda,

fotod: marko saarna, toomas tatar

inimestele on ta pigem isegi kasulik, mistõttu kasutatakse võilillelehti salatites, ta on päris hea mee- ja õietolmutaim, ta meeldib looduslikele tolmeldajatele – ta on kogu aeg igasugu mummusid täis. Võilille juuri kasutatakse Võil ravimtaimena,» loetles aednik ravim häid omadusi. Võilill sisaldab niisama näksimiseks hulga niis kasulikke vitamiine, samuti kasu mineraalaineid nagu kaalium, min kaltsium, raud jm. kalts Kõige enam valmistab K võilill peavalu kiire kasvu tõttu. võili «Ta levib l väga rõõmsasti ja seab end sisse sinna, kuhu inimene ei taha. t Kui inimene peab ühtlast rohelist murupinda, siis ühtl kollaseid õisi ta sinna ei soovi – kolla see rikub r väljanägemist,» tõdes Mettik. Met Pahandusi tekitab võilill P pigem aiaviljamaal. «Kui võilill pige end aiaviljamaale külvab, siis seal ta teeb tõesti halba, kuna võtab köögiviljadelt ja üldse võta kultuurtaimedelt ära toitu ja kult vett. Seda teevad muidugi ka vett kõik teised umbrohud – võilill ei ole o kahjulikum,» selgitas Mettik. Met Millest tuleb aga võilille M erakordne vastupidavus? erak Algatuseks on ta väga hea Alga levija. Võilille lennukarvadega levij seemned võivad soodsates seem tingimustes tuulega lennata ting

emataimest isegi mitmesaja meetri kaugusele. «Tema levikustrateegia ei ole küll midagi erakordset või ainulaadset. Lendkarvadega levimine on omane enamikule korvõieliste sugukonnast – nii levivad ohakad, ka aedsalat jt,» jagas Mettik teadmisi. Võitmatu ellujääja teevad võilillest tema seemned, mis säilitavad idanevuse küllalt kaua. «Kui mullas on ebasoodsad olud, peal on veel korralik taimik ja idaneda parasjagu ei saa, siis seeme tudub vaikselt mullas. Kui korralik perenaine peenrad üles kaevab, hakkab mingi hulk nendest võililleseemnetest kohe idanema,» märkis Mettik. Seetõttu on eriti oluline, et võililleseemnete levimise ajal ei tohiks ette võtta suuremaid mullatöid. «Kui seeme langeb vastharitud mullale, idaneb see seal kiiresti ning hiljem on taimedest väga raske vabaneda,» selgitas aednik. Kolmandaks on võililletaimest keeruline lahti saada. «Näiteks naati on pideva niitmisega võimalik välja kurnata. Võilillel on maaligidane lehekodarik ja tavakõrgusele reguleeritud muruniiduk sõidab sellest lihtsalt üle. Võilill pühib end tolmust puhtaks ja kasvab

edasi. Teda niitmine eriti ei ohusta,» nentis Mettik. Ka võilille väljarohimine pole kerge ülesanne. «Tal on üksik harunematu ja hästi tugev sammasjuur, mis võib olla kuni 40 cm, soodsates tingimustes isegi 70 cm pikk. Kui taime sikutada, võib ära tõmmata küll peajuure ülemise tipu, aga enamik juurikast jääb sisse. Kasvus tuleb väike seisak, aga pikk ja lihakas juur saab sellest kergelt üle ja taim kasvab rõõmsalt edasi,» rääkis Mettik.

Umbrohi on taim, mis on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud oskuse kasvada sirgetes ridades. Küsimusele, kui levinud võilill Eestis on, vastas Mettik, et Eestis on võilille täpselt nii palju kui vaja – siin on võilille looduslik leviala. «Siin on tema kodu ja me ei saa öelda, kas teda on liiga palju või vähe. Võilill on liik, mis kasvab terves Euraasias,» jutustas aednik. Küll aga võib võilill probleeme põhjustada mujal. Tugev taim on Euraasiast levinud Põhja- ja LõunaAmeerikasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale. «Seal on võilill võõrliik ja kuna ta on vastupidav ja hea levija, võib

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || AED & KODU || 21

m on niitmise vastu ükskõikne ja tema sammasjuur ulatub mõnikord sügavamale kui pool meetrit.

u, kellele nuhtluste nuhtlus ta hakata kohalikke liike välja tõrjuma ning ohustada k oh a l i k k u lo o du s l i k k u mitmekesisust,» tõdes Mettik. Meil võilill pigem toetab ökoloogilist mitmekesisust. «Eu roopas on pa lju pisiputukaid, näiteks liblikaid, kelle röövikud toituvad võilillest,» rääkis Mettik.

Selles, kui palju võililleliike Eestis leidub, ei ole päris ühel meelel isegi botaanikud. «Võilill on omalaadne taim, kuna tema seemned hakkavad arenema ka viljastamata õitest. See tähendab, et kui tavaliselt erineb laps vanemast natuke, siis viljastamata õitest kasvama hakanud taimedel

on laps täpselt ema nägu. See annab väga hea lähtepunkti igasuguste pisiliikide tekkeks,» õpetas aednik. Nõnda ütlevad mõned botaanikud Mettiku sõnul, et on olemas ainult üks liik – harilik võilill. Teised ütlevad, et Eestis võib olla võilille liike umbes 170.

Fiskarsi võilillenapsik W82 (Bauhofis 43 eurot)

Fiskarsi võilillenapsik W52 (Bauhofis 39,90 eurot)

Gardena võilillejuurija (Bauhofis 9,65 eurot)

Roostevabast terasest võilillenapsik (Horteses 17 eurot)

Võilillejuurija Soft käepidemega (Bauhofis 2,65 eurot)

Umbrohujuurija IW-A, Wolf Garten (Horteses 44,50 eurot)

Starane mürk (Horteses 7,03–8,70 eurot)

Lugejad kiidavad Fiskarsi võilillenapsikut Tarbija24 uuris lugejatelt, milline vahend on võililledest priiks saamiseks kõige parem. Palusime hinnata kuut võilillejuurijat ja Starane mürki, mida ostetakse aianduspoodidest üsna rohkelt. Lugejad pidasid parimaks Fiskarsi võilillenapsikuid. Ülekaalukalt sai enimhääli kõige kallim pika varrega napsik. «Kasutan Fiskarsi juurijat, mis kõlbab ka ohakate juurimiseks. Kivisel maal ei toimi, muidu on okei. Aga jah, ega nende võililledega jaksa võidel-

da, lihtsalt saab vähemaks neid,» kirjeldas üks Tarbija24 lugeja. Teine lugeja lisas, et tema äi olevat Fiskarsi napsikuga väga rahul – toimib ideaalselt, õu on võilillevaba. Kõige ebapopulaarsemaks osutus Starane mürk, mis tekitas lugejates vastakaid arvamusi. Mitmed ei soovita seda koduaias üldse kasutada. «Mürk koduaias on puhas hullumeelsus. Võilill pole umbrohi, vaid kasulik ravimtaim,» märkis üks lugeja. Teine kurtis aga, et ta

on aastaid Staranega üritanud, kuid abi on saanud ehk vaid üheks kuuks. «Siis idanevad peidus olnud seemnetest uued võililled ja kõik on samamoodi kui enne,» märkis lugeja, kes on nüüd üritanud tihemini niita, ent hommikuks olevat ikka uued õied väljas. Samas kiitis lugeja Ärni, et Starane on hea, kuna toimivat nii võilillele kui ka ristikule. Ehituspoest öeldi, et kliendid on hinnatundlikud ning ostavad pigem odavamaid juurijaid – eriti populaarne pidavat

olema ligi kümneeurone väike Gardena võilillejuurija. Ka mitmed meie lugejad andsid sellele oma poolthääle. Siiski tunnistas üks aiapidaja, et temal on olemas nii kümneeurone Gardena juurija kui ka pika puidust varrega juurija ning viimane on parem. «Kui muidu öeldakse, et hind määrab kvaliteedi, siis nende puhul on küll vastupidi: pikk vars annab rohkem jõudu tugevamate juurtega võitlemisel ja kummardama peab ka vähem,» nentis ta. Piret Lakson

Naabritega koos umbrohu vastu Et hea levijana tuntud võilille tõrjumine ei oleks tulutu ettevõtmine, tasuks koostööd teha üleaedsetega – eriti juhul, kui otsustatakse kasutada mürki. Umbrohtu, sealhulgas võilille on vaja tõrjuda eelkõige selleks, et vähendada taimede konkurentsi vee, õhu, valguse ja toidu pärast. Kaks enam levinud võimalust võilillede hävitamiseks on nende väljakaevamine või taimekaitsevahendid. Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann rõhutas, et põllumees, kes kasvatab suurel alal monokultuuri, võib umbrohumürkidest ehk herbitsiididest abi saada küll, kuid aias, kus kasvavad koos paljud kultuurid, vahel isegi läbisegi, on herbitsiidide kasutamine keerukam. «Kas koduaias üldse mürke kasutada, jääb iga aiapidaja enda otsustada,» ütles Hermann. Enne mürgipudeli haaramist tasuks Hermanni sõnul mõelda eelkõige sellele, et võilill on võimeline paljunema ka seemnetega, mis tuulega kerge vaevaga laiali kanduvad. «Kui te oma aias hoolsalt keemilist tõrjet teete, on naaber võib-olla väga ökoloogilise mõtteviisiga ning naudib taimede ilu, laseb neil vabalt pal-

juneda ega hooligi sellest, et teie sooviksite klassikalist muru. Sellisel juhul ei ole ka keemilisest tõrjest väga palju kasu. Tuul kannab kõrvalaiast ikka seemned teie aeda,» selgitas spetsialist. Seega, kui eesmärgiks on võetud koduaias kasvatada täiuslikku muru, võiksid naabrid ühiselt võilillede vastu võidelda ning koostööd teha ka keemilisel tõrjel. «Maheaednikud on herbitsiidide vastu seetõttu, et need ei mõju surmavalt mitte ainult umbrohtudele, vaid tapavad ka kasulikud putukad, sealhulgas mesilased, kes mürgiga kokku puutuvad,» rõhutas Hermann. Koduaias võiksid Hermanni sõnul need, kel jaksu ja tahtmist, kasutada vana head klassikalist väljakaevamist väiksema labidaga. Taime juured võib tugeva ja terava noaga välja lõigata ning seejärel kokku koguda, kindlasti ei tohi neid maha vedelema jätta. Aianduspoodides on saada umbrohunapsikud, mis pannakse juure alla ning kangutatakse võilill välja. Kõige parem on võililli välja kaevata just õitsemise ajal, kuna siis annab taim end kergemini kätte. «Jälgima peab seda, et välja tuleks ikka kogu taim,

mitte vaid ülemine osa, sest isegi kui paar sentimeetrit juurt jääb maapinda, on ta võimeline uuesti kasvama hakkama,» tuletas Hermann meelde. Keemilistest preparaatidest on inimestel, kes pole läbinud taimekaitsekoolitust, vabamüügis võimalik osta preparaati Starane 180. Kui murus on lisaks kõrrelistele näiteks ristikut, peaks teadma, et see vahend tapab ka ristiku ja jätab ellu vaid kõrrelised. «Võilille vastu võiks keemilist tõrjet teha kaks korda – üks kord kevadel, kui taim on rosetifaasis ehk enne õitsemist, ning septembris. Kevadine tõrje on kõige tõhusam, kuna pärast talve on taimed veel nii nõrgad. Kindlasti ei tohi preparaate kasutada taimede õitsemise ajal, sest siis on õitel ka mesilased, kellele taimekaitsevahendid mõjuvad surmavalt,» lisas Hermann. Ühtlase muru saamiseks on umbrohtutõrje vaid üks osa. Hermann toonitas, et oluline on ka muru väetamine, korrapärane niitmine, rullimine ja õhustamine ning külvamisel korraliku seemne kasutamine, kuna tugevamakasvulised kõrrelised ei lase umbrohtudel võimust võtta. Liis Velsker

22 || kuulutused || postimees, 29. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ... Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie armas

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, ema ja vanaema

Eda Räst

Helma Hõim

Renov kööktuba Karlovas korralikus majas, 2/2, ahik, õhksoojuspump, dušš, WC. Müüa või vahetada suurema korteri vastu Tartus. Tel 525 7647, www.aabakv.ee

Teen soodsalt elektritöid korterites ja eramutes Kesk-Eesti piires. B EI 329-09. Tel 510 0795.

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning pesu. Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee

4. VI 1932 – 27. V 2014

18. IV 1941 – 26. V 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 31. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Ärasaatmine 31. skp. kell 13 Tallinna Jaani kirikus. Omaksed

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud maalrile ja plaatijale. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel +372 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Oli kord, nii algab muinasjutt. Oli kord, nii algavad ka mälestused.

Olev Volmer

29. V 1929 – 22. IX 1989

Kesklinna hotelli otsitakse hooajaks nõudepesijat. Tel 524 5639.

Meenutades süütame küünla 85. sünni- ja läheneval 25. surma-aastapäeval.

Kesklinna hotell otsib hooajaks toateenijaid. Tel 5345 1404 või 631 5754.

Lesk ja omaksed

Lasita Maja Production AS (asukoht Tartumaa) otsib oma kollektiivi tootmistöölisi. Lisainfo ja kandideerimine: info@lasita.com, tel 733 7659. Konkurss kestab kuni 1. VI. Pakume tööd CE-kat veoautojuhi le. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, üks nädal kodus. Vajalik varasem töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Müüa tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi. weebly.com, tel 5662 3705.

Märkide, portselani ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvus värvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Rullsilo valmistamine teenus tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095. Müüa uued mesitarud (lamav tarud). Tel 5362 5373.

Langebrauni portselani ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Kaevumeister: kaevu kaevamine, puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus ning kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

PlanS § 12 lg 1 järgi algatas Keila LV 16. V 2014 korraldusega nr 180 Roheline tn 5 ja 7 ning Ülesõidu tn 1 kinnistute detailplaneeringu. Ligikaudu 3500 m² suurune planeeritav ala koosneb kinnistutest ja külgnevatest tänavatest, asudes miljööväärtuslikus keskosas Rohelise ja Ülesõidu tn ning Keskväljaku nurgas. Ala on osaliselt Keila kiriku kinnismälestise kaitsevööndis, juhtfunktsioon on keskuse segahoonestusala, elamu-, äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krundid moodustavad min 95% alast. Kinnistutel asuvate hoonete asemel soovitakse rajada kuni 3-korruseline polüfunktsionaalne hoone, kus võivad olla ka ruumid perearstidele. Det-planeeringu eesmärk on vastavalt üldplaneeringule ehitusõiguse ulatuse määramine, juurdepääsu ja parkimiskorralduse ning tehnovarustuse lahendamine ja atraktiivse avaliku linnaruumi planeerimine. PlanS § 12 lg 1 kohaselt teatame, et Keila LV algatas 16. V 2014 korraldusega nr 181 Keskväljak 6 kinnistu detailplaneeringu. Planeeritav ala on Keskväljak 6 ja sellega külgnev tänavamaa (u 2400 m²), asudes Keila miljööväärtuslikus keskosas Luha tänava ja Keskväljaku nurgas, mis jääb osaliselt Keila kiriku kinnismälestise kaitsevööndisse. Ala juhtfunktsioon on keskuse segahoonestusala, kus elamu-, äri- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krundid moodustavad vähemalt 95% alast. Kinnistul asuva hoone asemele soovitakse rajada kuni 3-korruseline elamu, kus esimesel korrusel on äripinnad ja parkla. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse ulatuse määramine, juurdepääsu ja parkimiskorralduse ning tehnovarustuse lahendamine, eesmärk vastab Keila linna üldplaneeringule. PlanS § 12 lg 1 kohaselt teatame, et Keila LV algatas 16. V 2014 korraldusega nr 182 Tähe 9 kinnistu detailplaneeringu. Planeeritava Tähe 9 kinnistu ja külgneva tänavamaa suurus on u 1500 m², ala asub Keila linna lõunaosa väikeelamute piirkonnas. Keila linna üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtfunktsioon väikeelamumaa, kus peavad elamuvõi üldmaa sihtotstarbega krundid moodustama vähemalt 80% alast. Kinnistu soovitakse jagada kaheks üksikelamu krundiks, olemasolevad hooned on kavas säilitada ning tühjale krundile soovitakse rajada uus üksikelamu. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse ulatuse määramine, juurdepääsu ja parkimiskorralduse ning tehno varustuse lahendamine. Detail planeering taotleb Keila linna üldplaneeringu muutmist kinnistu suuruse osas.

Teatame kurbusega, et lahkus kallis ema

Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi. (Ps 73:28)

Kaotus on valus, mälestus jääb ...

Raja Edela

10. IX 1940 – 29. V 2013

Eldur Edela

4. IV 1937 – 20. III 2004

Kalleid vanemaid mälestab ema 1. ja isa 10. surma-aastapäeval tütar Liia perega.

Kaotus on valus, mälestus jääb ... Teatame kurbusega oma isa

Lehta Kadakas Avaldame sügavat kaastunnet Ly Mikheimile kalli ema surma puhul. Kolleegid Maarja Külast

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Silvi Saar

Meie seast on lahkunud armas ema, sõber, kolleeg

3. V 1937 – 26. V 2014

Talvi Salmus

26. V 1948 - 23. V 2014

Lahkunud on meie hulgast kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Ärasaatmine 3. juunil kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis. Tütar perega

Ärasaatmine 7. juunil kell 13 Rannamõisa kirikus. Tänulikult mälestades tütar

surmast. Ärasaatmine 30. skp. kell 15 Vara kirikus. Lapsed

Ärasaatmine 31. skp. kell 16 Tartu krematooriumis. Omaksed

Südamlik kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele

Südamlik kaastunne kolleeg Maire Lembergile perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Ülo Puusepp

Me vaikses leinas langetame pea.

Mälestame kauaaegset Tartumaa peaveterinaararsti. Endised kolleegid ja lesk Eha

Mälestame head ja abivalmis naabrit. Avaldame siirast kaastunnet omastele. Ulila Kesk 21 elanikud

Valeri Afanasjevi 1960–2014

surma puhul. Tina ja Andres Metsar

Sügav kaastunne Tõnis Danilovile isa

Vladimir Danilovi surma puhul. Kolleegid Metsabüroost

Südamlik kaastunne Tarmo Ettile perega kalli isa, äia ja vanaisa

Toomas Etti surma puhul. Haaslava Meesteklubi

Toomas Etti

20. XII 1950 – 22. V 2014

Lehta Kadakase kaotuse puhul. Palupera põhikool

Hillar Lauri

7. II 1928 – 26. V 2014

Mõni hetk on väga, väga valus.

Helmi Päärt

Mälestame kursusekaaslast ja avaldame kaastunnet pojale. TRÜ 1969. aastal lõpetanud matemaatikaõpetajad

Ilse Nukk

Su tugev elutahe lõpuks väsis, ränk haigus murdis elupuu ...

Teatame kurbusega kalli abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema surmast. Ärasaatmine täna kell 13 Kanepi kirikus. Omaksed

Mälestame unustamatut venda ja onu

17. V 1933 – 26. V 2014

Mälestame head ja abivalmis inimest

Hinge Peedot Südamlik kaastunne lastele peredega. Perekond Amer

Südamlik kaastunne Tiinale ja Tarmole peredega isa ja vanaisa

Helju Pung

kaotuse puhul. Vaike, Virge, Varje, Jüri, Ants peredega ja Valve

Südamlik kaastunne Endlale ja Jaanile kalli õe lahkumise puhul. Viive ja Peet

Lehta Kadakas

Südamlik kaastunne lesele, pojale ja tütrele peredega

Südamlik kaastunne Mairele, Sirjele ja Lyle peredega kalli ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Mälestavad Ilse, Maimu, Ene ja Mati.

22. XI 1924 – 29. V 2004

Mälestame oma õpetajat. Kalandustehnikumi 1962. aastal lõpetanud püügitehnikute grupp

Avaldame kaastunnet Tarmole ja Tiinale. Virve, Kaido, Erki, Janek peredega

Toomas Etti

Leo Salumäe

Elmar Puskari surma puhul. Helju, Olev, perekonnad Jürgen ja Zoober

Mart Reimi

30. IX 1938 – 25. V 2014

Raivo Vahter

29. VII 1953 – 27. V 2014

Juta Staub

Südamlik kaastunne Vaidole isa

Jaak Tenissoni kaotuse puhul. AS A. Le Coq

Hilja Varem Kallist tädi leinavad Piret ja Jaan peredega.

Helle Leesik ja poegade pered Südamlik kaastunne Mallele abikaasa

Mart Reimi surma puhul. Saima Tarmu

Sügav kaastunne Tõnu Reimile isa

Mart Reimi surma puhul. RMK juhatus ning taimla- ja seemnemajandusosakond

Meie siiras kaastunne Helele kalli isa

Nikolai Rästase surma puhul. Töökaaslased osaühingust Millum

Südamlik kaastunne omastele

Irina Varese kaotuse puhul. Kolleegid aktsiaseltsi Tartu Veevärk laborist

Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele

Urve Väljari kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Finest Fashions Südamlik kaastunne Toivole ning tema tütre ja poja peredele kalli õe ja tädi

Urve Väljari

kaotuse puhul. Katrin, Marina, Mare, Laine, Elvi, Fred, Martin

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Päike on juba pooleldi pilve tagant välja tulnud. Pead veel natuke pingutama, et oma lõplik võit kindlustada. Emotsioonide lahingumöll on möödas ja saad rahulikult hingata.

SÕNN

Võid olla olukorras, kus märkasid lõksu liiga hilja. Kui oled juba lõksus, siis tasuks hakata nuputama strateegiat, kuidas sealt välja saada.

KAKSIKUD

Keegi hoiatab sind emotsionaalse ohu eest. Tema silmis oled langenud kire küüsi ja sinu kireobjekt on vale inimene. Ta ei tea, mida sa tegelikult tunned.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 29. MAI 2014 || VARIA || 23

à à æ ô ä ê 3 è 2 ä à æ 1 a

MÄLUMÄNG

DILBERT PEAKSID MUL LUBAMA PAAR PÄEVA NÄDALAS KODUS TÖÖTADA, SEST UURINGUD NÄITAVAD, ET SIIS TÖÖTATAKSE PAAR TUNDI ROHKEM.

JA KUIDAS SEDA UURITI?

KÜSITLETI KODUS TÖÖTAVAID INIMESI.

ÄKKI UURITAVAD MA POLNUD NII OLID VALELIKUD KOMPETENTSEKS VESTLUSEKS RAIPED? VALMIS.

HAGAR HIRMUS

1. Pariisi olümpiamängudel (1900) kuulus Prantsusmaa koondisse nii köieveos kui ka ragbis Constantin Henriquez de Zubiera. Köieveo meeskond pidi leppima hõbemedaliga, ragbis aga võideti kuld. Mille poolest on de Zubiera esimene kaasaegsete olümpiamängude ajaloos? 2. 2013. aastal pälvis romaani «Mesilased» eest Euroopa kirjandusauhinna teoloogiharidusega ideeajaloolane Meelis Friedenthal. Mis linnas toimub romaani tegevus? 3. Mamalõga on paljude lõunamaiste rahvaste toit, mitmetel rahvastel koguni rahvustoit. Millest valmistatakse mamalõgat? 4. Itaalia kunstnik Piero Manzoni suri küll juba enam kui pool sajandit tagasi 29-aastaselt infarkti tagajärjel, kuid jättis olulise jälje tänapäeva kunsti. Tema tööd olid kõik omapärased. Nii müüs ta täispuhutud pallikesi «kunstniku hingeõhuga», keedetud mune oma sõrmejälgedega jne. 1961. aastal valmisid legendaarsed plekk-karbid pealkirjaga «Merda d’artista». Karpide hinnaks oli 30 grammi kulla hind ostmise hetkel. Müük oli edukas, karpe müüdi paljudel oksjonitel. Mida need taiesed endast kujutasid? 5. Keskaja Euroopas peeti selle taime lehtede ebameeldiva lõhna põhjuseks seda, et Juudas Iskariot poos end selle otsa. Aga Lõuna-Saksamaal öeldi, et lõhn jäi lehtedele sellest, et Maarja kuivatas neil Jeesuslapse mähkmeid. Mis taimeperekond? Vastused: 1. Esimene mittevalge meessportlane olümpiamängudel. 2. Tartus. 3. Maisist (maisijahust, maisimannast). 4. Kunstniku väljaheiteid. 5. Leeder.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kas oled paranoiline? Jah, sest on asju, mille suhtes tasuks ettevaatlik olla. Asjade taga on inimesed, kelle käed võivad n-ö verised olla. KALAD Kas teed valiku või mitte? Pead enne seda endalt küsima, mis või kes sind õnnelikuks teeb ja kas üldse teeb. Õnn on igaühe enda sees ja vastavalt oma isikule kultiveerid asju.

mtü liivimaa mälu

AMBUR Minevikus kogetud saast ei taha kuhugi kaduda, vaid see nagu jälitaks sind igal sammul. Eriti aga ühes kohas, mis on ammu sinu lemmikuks kujunenud. KALJUKITS Vanad sõbrad võivad koos endaga tuua vanu probleeme. Eriti veel siis, kui ammune kanakitkumine pooleli jäi. Sinul aga ei pruugi sellest kanast enam sooja ega külma olla.

Juan Zaldo – British Chess Federation, 1957–1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Va3!

Kui oled enda teadmata külge tõmmanud vaenulikke tegelasi, siis nüüd hakkavad nad kaduma. Võimalik, et nii sina kui ka nemad olete viimasel ajal muutunud.

Kui armukadedususs oma pea püsti ajab, ära püüa teda alla suruda. Ela kõik armukadedusega seotud tunded läbi ja lase lahti. Kohe saabub kergem tunne.

ê à

ERNIE

NEITSI

SKORPION

LÕVI

KAALUD Keegi saabub sinu ellu tagasi nagu komeet. Saad siis aru, et kunagine lahkheli oli vaid mõttetu sõnakõlks ja teie suhe selle tõttu tegelikult ei kannatanud.

VÄHK Vaatad minevikku, sest vastus peitub seal. Elu näitab aastatetagust asja ning tead, et pead selle uuesti läbi ja üle elama. Sinu maine hakkab kellegi silmis paranema, kuid enda arvates ei ole sa selleks midagi teinud. Võimalik, et see inimene näeb sinus iseennast.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Orjagaleeri tüürimees sõudjatele: «Mul on teile hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et saate lõunaks hamburgeri. Halb uudis on see, et laeva kapten tahab enne lõunat veesuuskadega sõita.» ••• Peremees mängib koeraga aias kaarte. Seda juhtub nägema mööduja: «Imede ime! Peaksite oma koera tsirkuses näitama!» «Pole see miski ime!» poriseb peremees. «Nii kui Pontu hea kaardi saab, hakkab ta kohe saba liputama.» ••• Üks naaber räägib teisele: «Ma tean, et mu koer ei ole tõukoer. Kuid ükski kahtlane tüüp ei saa majale läheneda ilma, et ta sellest teada ei annaks.» «Mida ta siis teeb? Haugub?» «Ei, ronib diivani alla.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on REUMATISM

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 29. MAI 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB EESTI ARENGUST SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE VALLAS.

NIMEPÄEV: LAIDO, LEIDO, LEIDUR, LUULIK Charles-Villem Vallmann 81, spordijuht Jassi Zahharov (pildil) 60, ooperilaulja Tarmo Eespere 55, pianist Kreg A-Kristring (Aimar Kristenson) 52, maalikunstnik Age Oks 44, baleriin Maret Alango 28, koorijuht Grete Šadeiko 21, kergejõustiklane

EUROOPA TALLINN +12

KÄRDLA +11 HAAPSALU +12

ilmateenistuse sünoptik ünoptik

Eile tutvustas Google päris oma sõidukit, mil pole ei rooli ega pedaale. Välimuselt Smarti väikesõidukit meenutavate autode sõidukiirus on esialgu piiratud 25 miilini tunnis. Autot juhib täielikult arvuti ning rikke korral võtab juhtimise automaatselt üle tagavarasüsteem, mis kõigi lootuste järgi kas jätkab sõitu või vajaduse korral peatab auto liikumise. Praegu pole Google’il plaanis Kood selliseid sõidukeid tootma või käivitab müüma hakata. kahvel.ee video.

Šaakal tuli õuele luusima Möödunud nädala lõpul kiskus Olav Renno (pildil) pilgu arvutiekraanilt eemale hall elukas, kes kõndis varahommikul tema kodu, Võitma talu hoovis Pärsi külas Karksi vallas. «Prillid kähku ette ja siis nägin selgelt, et tulnukas oli šaakal,» tähendas emeriitteadur bioloog Renno ja lisas, et tegu polnud kindlasti rebasega, sest rebasel on ju valge sabaots, aga tulnuka saba oli üleni hall. Viis minutit enne kuut hommikul õue ilmunud loom nägi välja nagu sale, väiksemat sorti ja terava koonuga hundikoer. Renno sõnul peibutas külalise ilmselt aeda harakatele ja hallvarestele rajatud söödakoht. Šaakaleid Eestis praegu küttida ei tohi. «Kõikidel loomadel on praegu pojad, šaakalil samamoodi,» ütles keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Sakala

PAIDE +16

Eesti kohal asetseb väheliikuv madalrõhkkond, mille mõjul kujuneb tänane päev suhteliselt TARTU pilviseks. Mitmel pool sabistab PÄRNU VILJANDI +17 +15 vihma. Sisemaal on tuul nõrk, +16 KURESSAARE saari ja rannikualasid kimbutab +12 aga puhanguline põhjakaare tuul. Sellegipoolest on jahedam õhk asendunud soojemaga ning VÕRU õhutemperatuur tõuseb suuremas VALGA +17 +16 osas Eestis 14–17 kraadi piiresse. Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, päKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS rastlõunal saju võimalus alates Reede, 30.05 Laupäev, 31.05 Pühapäev, 1.06 Ida-Eestist väheneb. Sisemaal Tallinn +8/+14 +8/+15 +8/+15 puhub muutliku suunaga tuul 1–7 Tartu +7/+16 +8/+17 +7/+18 m/s, saartel ja rannikul kirde- ja Narva +9/+17 +8/+17 +7/+16 põhjatuul kuni 14 m/s, pärastlõunal tuul järk-järgult nõrgeneb. Pärnu +7/+16 +9/+16 +7/+18 Sooja on 11–17 kraadi. Kuressaare +8/+15 +9/+15 +9/+18

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Moodne auto on roolita

maile meius s

NARVA +16

RAKVERE +16

Tsükloni haardes

1– 7

foto: google

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL KIRJUTAME, MIS OOTAB TURISTI EES KURITEGEVUSE POOLEST KUULSAS SALVADORIS.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.21 4.22 4.32

loojub 22.18 21.01 22.22

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +27,1 kraadi (1985) +0,3 kraadi (1867) Tartus +30,7 kraadi (1889) –1,4 kraadi (1918)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 29. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Taevasina, 9/24 (Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Süvahavva villavabrik 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 40 Tõuse ja sära!* 13 55 Vabariigi kodanikud* 14 45 Puutepunkt* 15 15 Taevasina, 9/24* 16 00 Holby City haigla: Ellujäämine 2/2 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2011) 40 Minuscule (Prantsuse 2011) 45 Kodused mehed, 13 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne. Saatejuht Indrek Treufeldt. 30 Ela sajaga (Eesti 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI. Saatejuht Timo Steiner. 35 Queen. Days of Our Lives, 2/2 (Inglise 2011) 23 40 Ringvaade* 00 40 Kodused mehed, 13* 01 30 ERR uudised

07 10 Eddie ja karupätsu: Pätsu uus aasta* 20 Sõprade linn: Bobi liivaloss* 30 Lammas Shaun* 35 SimsalaGrimm: Sinine tuluke* 08 00 Miriami tuulelohe (Eesti 2013) 15 Lastetuba: Timmu ujumislaager* 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 12/12* 55 Minuscule* 09 00 Ringvaade* 10 05 Igavesti sinu 11 04 ERR uudised 17 15 Smallville: Saak 18 00 Hei, pöialpoisid! 20 Miriami tuulelohe* 30 Lastetuba: Päike 45 Mukk ja Tšavapa: Dinosauruse jälgedel 55 Sõprade linn: Kadunud kohvri juhtum 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Puumajaht 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Vana aja asjad: Rahvasport (Eesti 2004) 15 Jalgpalli Balti turniiri mäng Läti Eesti 22 30 Eesti lipp ümber Islandi, 10/10 23 00 Eesti TOP 7 45 Linnutiivul ümber maakera, 6/6: Kõrge lend 00 35 Lähetus. (venekeelsete subtiitritega) (ETV 2013) 01 11 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 765* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 146* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 147* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5767 30 Pilvede all* 12 30 Heeringas Veenuse õlal* 13 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 14 00 Lindprii: Puurivõitlus, 1 55 Punased roosid, 766 16 00 Küladetektiivid, 3: Asjatu vaev 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 148 18 00 Süütu süüdlane, 147 19 00 Reporter 20 00 Parim enne: Suur pidu 30 Laula mu laulu – kaunimad hetked, 2/2 22 00 Hr ja pr Smith (USA 2005). Põnevuskomöödia 00 20 Chuck: Chuck vs tõuge 01 15 Elav märklaud: Vihavaenlane* 02 00 C-Komando* 25 Hooaeg* 03 00 Reporter* 50 Aiasaade* 04 15 Kodusaade* 40 Lemmikretseptid* 05 15 Küladetektiivid, 3: Asjatu vaev*

TV3

06 15 Joonissarjad 08 00 Armastuse pisarad, 3* 09 00 Kirgede torm* 10 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Võimalik vaid Venemaal* 11 25 Viimane tõeline mees 1, 23-24: Rambivalgus; Leitud raha 12 25 Anna otsib meest, 7* 13 25 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 12* 14 25 Seitsmes taevas 9, 3: Lucy laul 15 25 Vaprad ja ilusad, 6737 55 Armastuse pisarad, 4 16 55 Kirgede torm, 1913 18 00 Suletud uste taga 4, 1: Säästuema 19 00 Uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 11, 14: Tulnukad ja miljonärid, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 23 00 Kerge elu 2, 1 00 00 Grey anatoomia 7, 21: Ma jään ellu 01 00 Euroopa pokkeriturnee 02 05 Ärkvel 1, 10 55 Võimalik vaid Venemaal* 03 25 Selgeltnägijate tuleproov* 04 35 Uudised 05 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Kodumäng*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 82 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 639 09 15 Emmerdale, 193* 45 Küladetektiivid, 189: Külm krahvinna 10 45 Südametukse, 72 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Rick Springfieldi heitlus depressiooniga* 13 00 Pan Am: Romantikakeel 14 00 Käpardist kokaks, 7/8: Armas üllatus* 15 00 Trinny ja Susannah Belgias* 16 00 Superlapsehoidja: Jeanside pere 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: 30 ja vanemad: papilloomviiruse uus nägu 19 00 Kodus ja võõrsil, 5768 30 Emmerdale, 194 20 00 Pilvede all 21 00 Süües seksikaks, 13/13: Alexandra 30 Kolm naist paadis 22 00 Piinlikud kehad: Luton 23 00 Suur seksivõrdlus. Dokfilm 55 Reporter 00 50 Ellen* 01 40 Kokakool 02 30 Kokakool 03 20 Superlapsehoidja: Jeanside pere* 04 00 Südametukse, 72* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 94: Politseinikku ei suudelda* 09 20 Conan, 211* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 00 Pöörased spordiklipid 25 Knight Rider, 3/90: Ohtlikud manöövrid* 15 20 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 95/167: Pankuri surm 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Florida 18 05 Knight Rider, 4: Hea päev White Rockis 19 00 Tuvikesed: Äri on jama, 2*; Neitsilugu* 20 00 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Meediatuba/ katakomb* 30 Edison (USA-Saksa 2005). Krimipõnevik 23 30 Conan, 209/483: Ray Romano, Tom Felton, Fortune Feimster 00 25 Kaks ja pool meest: Muutused 50 Tuvikesed: Unetult Chicagos; Pada sõimab katelt 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kuum pirukas 4: Uus generatsioon (USA 2005)*. Komöödia 12 50 Ulakad vanurid 1* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 3: Pearaha Kim Krügeri eest 17 00 A-Rühm 4, 9: Mõistuse mängud 18 00 Perepea 5, 6: Paksukeste kägistaja 30 Simpsonid 1, 2 19 00 Kuidas ma kohta; sin teie ema 3, 3-4: Kolmas ratas; Väikesed poisid 20 00 Perepea 5, 7: Isa, poeg ja püha Fonz 30 Simpsonid 1, 3: Hurmav õhtu 21 00 Ulakad vanurid 2 30 Kuum pirukas 5: Alasti miil (USA 2006). Komöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 23; ekstra 2, 23 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 3-4: Kolmas ratas*; Väikesed poisid* 01 45 Kälimehed 4, 10* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 48/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 LV pressikonverents* 12 00 Kultuurimeeter* 30 Arvutitark* 45 Põltsamaa lood* 13 15 Jan Uuspõld Oskariga Palamusel* 14 00 Kinnisvaraveeb 16 45 Heeroldi jutud, 4/4* 17 15 Meedia keskpunkt* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 49/142 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Kultuurimeetri arhiivist. Arhitektuurist 20 00 Täna. Uudised 21 00 Tänapäeva spioonid, 1/2 (BBC 2012). Dokfilm 55 Aja puudutus 22 35 Saatuslik maantee (USA-Saksa 2007). Mängufilm 00 15 Täna. Uudised* 01 15 Kultuurimeeter* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Walpurgi öö, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund. Opositsioonitund. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Tund Raadio Tallinnaga 22 05 Sport 30 Walpurgi öö* 23 03 KÖP. Bioloog Georg Aher vastab kuulajate küsimustele 00 05 Huvitaja* 01 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

+16 +27 +20 +22 +14 +13 +19 +19 +21 +25 +12 +11 +25 +16 +20 +21 +18 +23 +14 +19 +22 +20 +18 +12 +13 +11 +14 +24 +18 +16 +15 +17 +15 +21 +36 +17 +30 +43 +17 +29 +26 +32 +27 +41 +18 +26

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Selgeltnägev koer, 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esinevad Renaud Capucon (viiul), Alina Ibragimova (viiul), Gerard Causse (vioola), Clemens Hagen (tšello) ja Lea Hennino (vioola). 11 05 Album. Cyprien Katsaris Archives Prantsuse-Küprose pianist Cyprien Katsarise salvestused Kuninganna Elisabethi nimeliselt Rahvus vaheliselt konkursilt 1972. aastal. Belgia Rahvusorkestrit juhatab René Defossez. 12 02 Delta. Kristiina Kiis 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool 17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Kontserdisaalis. Klassikaraadio kontsert Kuulame kontserti “Klassikaraadio tuleb külla”, esinevad Katariina Maria Kits (viiul), Valle Rasmus Roots (tšello) ja Auli Lonks (klaver). 20 00 Ilmakaar. Carminho (Portugal). Portugali fadolaulja Carminho 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kadri Kõusaar 00 05 Nokturn